Koalitsiooni eesmärk on langetada hääletamise vanust 16 eluaastale kõigil valimistel. Kohalike omavalitsuste puhul tehti see otsus ligi kümme aastat tagasi. Nüüd on järg Euroopa Parlamendi valimiste käes.

"Eelnõu on valmis ja koalitsioonis on see läbi räägitud. Kuid enne, kui me sellega edasi liigume, arutame ka opositsioonierakondadega läbi. Minu teada on ka seal võib-olla mõnel erakonnal soovi seda toetada, et siis saame võimalikult laia konsensusega sellega edasi liikuda," rääkis riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Terras (Eesti 200).

Oluline on siin rõhutada, et isegi kui riigikogu peaks lähikuudel valimisea langetamise ära otsustama, siis tänavustel europarlamendi valimistel see veel ei kehtiks.

"Pool aastat või isegi aasta enne valimisi peavad olema valimisreeglid paigas. Seda me selleks korraks enam ei jõua, aga siis juba järgmiseks korraks, 2029 oleks võimalus noortel valima minna," sõnas Terras.

Koalitsioonierakonnad otsivad riigikoguülest poliitilist konsensust ka sellele, et 16- ja 17-aastased saaksid osaleda riigikogu valimistel. Kuna see tähendab aga põhiseaduse muutmist, on protseduurid teistsugused ja aeganõudvamad.

"Kuna seda peab kinnitama kaks riigikogu koosseisu järjest, siis selle ajaraam ei ole nii kriitiline. Me kõigepealt algatame avaliku arutelu europarlamendi valimisseadusega ja siis sealt edasi liigume põhiseaduse peale üle," selgitas Terras.

Europarlamendi valimiste jaoks vanuse langetamine vajab üksnes vastava valimisseaduse muutmist ehk seda menetletakse riigikogus nagu iga teist eelnõu.

Opositsioonierakondadest on plaanile toetust väljendanud Keskerakond. EKRE-s leitakse, et nii noored inimesed on liiga mõjutatavad ja seal valimisea langetamist ei toetata.

Politoloog Alar Kilp hindas, et valimisea langetamisest võidaksid kõige rohkem Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid. Nendel on Kilbi sõnul tihti kõige nooremas vanuserühmas reiting poole kõrgem kui kõikide vanuserühmade peale keskmiselt.