Rannarahva elu tiksub räimepüügi rütmis ja RäimeWest on ellu kutsutud selleks, et hoida rannakalanduse traditsioone. Ürituse hitt oli kahtlemata räimelaadungiga saabunud paat, mis tõi Munalaiu sadamasse umbes seitse tonni kala.

"Ostsin terve ämbritäie. Tahtsin viis kilogrammi, aga pandi vist 10. Eks panen ikka suitsuahju – suitsuräim on ikka kõige parem. Kõige parem on ikka see, kui see tuleb otse merelt, paadist, see emotsioon, inimesed," rääkis Jaan.

"Vväiksemad kalad anname kassile ja suuremad praeme ja siis marineerime ja teeme räimed tomatikastmes. Palju asju võib siin teha. Kui üle jääb, saab ju suitsuahju," rääkisid Tanja ja Lea.

57 aastat kalurina töötanud Raivo Mändla sõnul oli laupäevane saak pigem harju keskmine ja õige räimeaeg on alles ees.

"Praegu olid külmad ajad ja praegu läheb natuke aega. Kui ilmad soojemaks lähevad, küll ta tuleb ka," sõnas kalur.

13 aastat tagasi festivali ellu kutsunud Ülle Tamm ütles, et räimepüük paneb pärast pikka talve elu käima ja toob rahva kokku.

"See annab ju nii palju. Ta on väga toitev, ta on väga tervislik, ta annab palju tööd inimestele. /.../ Ta on meie oma kala. Ta on siitsamast, värske, siputab alles. See on suur väärtus," ütles Tamm.

Üritusel huvilistele kalade kohta teadmisi jaganud merebioloog Jüri Tenson sõnas, et räim on räim ja eriline on ta siis, kui teda ei ole. Õnneks Pärnu lahes räime veel on.

"Läänemeres kõigi kaladega on püügisurve tugev ja räime on ka vähemaks jäänud, aga Pärnu lahes ei saa väga kurta, kuna meil on suuresti kohalik kala," rääkis Tenson.