"See saab olema väga suur. See hõlmab enamat kui vaid Ukrainat ja võiks isegi öelda, et see võib puudutada kogu Euroopat," ütles Trump ajakirjanikele pärast teadet, et kohtus Valges Majas Vene režiimi kõrge esindajaga.

Trump paljastas, et tal oli planeerimata kohtumine Kremli eriesindaja Kirill Dmitrijeviga, kes viibis Valges Majas USA esileedi Melania Trumpi kutsel ning pidas seal kõnelusi ka samas viibinud Ukraina ametnikega. Trump tunnistas, et tema neljapäeval Ukraina delegatsiooniga ei kohtunud.

"Ma ei saa teile öelda, mida me arutasime. Kuid ma ütlen teile lihtsalt, et sellest tuleb kokkulepe, sellest tuleb suur kokkulepe," ütles Trump ajakirjanikele Ovaalkabinetis. "See saab olema väga suur. See hõlmab enamat kui Ukrainat ja ma võiksin isegi öelda, et see võib hõlmata kogu Euroopat. Sellest tuleb suur ja ilus kokkulepe ning kõik on vaimustuses," kiitles USA president.

Trump on korduvalt lubanud, et Teist maailmasõja järgse Euroopa kõige ohvriterohkem konflikt on peagi lõppemas, kuid tema ennustused pole täitunud.

Viimastel nädalatel on läbirääkimised siiski hoogustunud. Sel nädalal toimusid Brüsselis tippametnike tasemel kohtumised Ukraina, USA, Euroopa suurriikide ning Euroopa Liidu ja NATO esindajate osalusel. Järgmisel nädalal peaks aga USA delegatsioon peaks vahendama Abu Dhabis Venemaa ja Ukraina esindajate vahelisi rahukõnelusi.

Trumpi erisaadik Jared Kushner ütles, et USA ametnikud pidasid neljapäeval Brüsselis Ukraina, NATO ja Euroopa partneritega produktiivseid ja sisukaid arutelusid Ukraina julgeolekugarantiide ning Euroopa laiema julgeolekuarhitektuuri üle.

Kushner kirjutas sotsiaalmeedias, et läbirääkijad uurivad viit peamist eesmärki: alalised julgeolekualased konsultatsioonid; usaldusväärsed kriisikommunikatsiooni kanalid;
suurem sõjaline läbipaistvus; vastastikused meetmed pingete eskaleerumise ohu vähendamiseks; pikaajaline raamistik Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse tagamiseks.

"Kõik kokkulepped peavad täielikult austama iga riigi suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja sõltumatut otsustusõigust. Iga riik säilitab õiguse otsustada ise oma julgeoleku ja liitude üle ning ühelgi riigil ei ole vetoõigust teiste riikide suveräänsete valikute suhtes. NATO jääb Euroopa kollektiivkaitse keskseks osaks ning see algatus tugineb olemasolevatele institutsioonidele ja kohustustele," teatas Kushner.

President Trump today advanced an important discussion with several European leaders about the need for a broader European security architecture that can help establish the conditions for lasting peace. Building on his leadership and the substantive work undertaken this week in Brussels with Ukraine, NATO, and our European partners, @SEPeaceMissions and I wanted to share some of the objectives guiding our ongoing discussions. For more than 30 years, Europe and Russia have struggled to establish a sustainable security framework. Decades of mistrust, competing security concerns, and the devastating consequences of this war make this an extraordinarily difficult challenge, but one that is essential to lasting peace. Our objective is to develop practical arrangements that address the security concerns of all sides, reduce the risk of future conflict, and create a more stable and predictable security environment. We are exploring five principal goals: permanent security consultations, reliable crisis communications, greater military transparency, reciprocal measures to reduce escalation risks, and an enduring framework for long-term European security and stability. Any arrangements must fully respect the sovereignty, territorial integrity, and independent decision-making of every nation. Each country will retain authority over its own security and alliances, and no country would have a veto over another's sovereign choices. NATO will remain central to European collective defense, and this initiative would build upon existing institutions and commitments. We will continue consultations through the Shell Bay format with Ukraine, NATO, the EU, and our European partners, expanding engagement to ensure that all relevant perspectives and ideas are considered. We will also engage Russia as part of the peace negotiations. Next week in Abu Dhabi, the United States will convene the first trilateral peace discussions with Ukraine and Russia since February. All parties remain intensely engaged in preparing for substantive and productive negotiations. We will consult closely with our European partners on the sidelines and, if progress is made, aim to move toward a broader multilateral format with their direct participation. These ideas continue to evolve, and we welcome thoughtful input. Creating the right structure will be critical to ending this war and transitioning from conflict toward conditions that make possible a durable peace. This is difficult, detailed work. There are no easy solutions. But the opportunity to help end this devastating war and build a foundation for a more peaceful, secure, and prosperous Europe for generations to come makes it a challenge well worth undertaking. We will see how these discussions develop and continue working intensively with all parties toward President Trump's objective of a comprehensive and lasting peace.

— Jared Kushner (@jaredkushner) November 6, 2026

Trumpi neljapäeval tehtud kommentaarid toidavad siiski Euroopa hirme, et USA president on pöördumas veelgi enam Kremli suunas ja üritab suruda Ukraina Venemaa sissetungi lõpetamiseks ebasoodsasse leppesse.

Melania Trump tõi osapooled ühe laua taha

Dmitrijev osales Valges Majas toimunud harvaesineval näost näkku kohtumisel Ukraina esindajatega. Üritusega tähistati kuuepäevast relvarahu Venemaa kontrolli all olevas Oleškõ linnas, mille saavutamisele aitas kaasa Melania Trump. Vaherahu, mille ajal aidati linnast lahkuda sinna lõksu jäänud ning nälga ja külma kannatavad elanikud, lõppes pühapäeval.

"Oleme valinud sõja asemel inimlikkuse," ütles presidendiproua üritusel. "Peame kasutama Oleškõ [vaherahu] saavutamiseks rakendatud julgust, et leida ühisosa, lähtudes ühisest murest süütute inimeste kannatuste pärast."

Melania Trump ütles, et osales ajutise relvarahu ettevalmistamise igas etapis, sealhulgas vaatas läbi aerofotosid ning hindas teede ja haiglate ligipääsetavust.

President Trump, kes üritusel ei osalenud, on oma abikaasa rolli Oleškõ relvarahu saavutamisel kiitnud. Oktoobris ütles ta ajakirjanikele, et "tema saab sellega paremini hakkama kui meie professionaalid".

Üritusel osalesid ka Ukraina parlamendiliige David Arahhamia ja riigi inimõiguste ombudsman Dmõtro Lubinets. Nad kutsusid Sloveenias sündinud Melania Trumpi üles oma rahupüüdlusi jätkama.

Mõlemad osapooled andsid presidendiprouale tänutäheks kingitusi.

Venemaa esindaja Dmitrijev kinkis talle Oleškõ tüdruku joonistuse, millel olid roosad südamed. Ta ütles, et laps otsustas elada koos oma perega Venemaal, viidates Ukrainaga käivale vaidlusele Ukrainast vägivaldselt Venemaale viidud ja ümberasustatud laste saatuse üle. Joonistusel seisis kiri "Ma armastan Melaniat".

Ukraina esindajad andsid presidendiprouale üle riikliku autasu, president Volodõmõr Zelenski annetatud vürstinna Olga nimelise ordeni, mis oli mõeldud tunnustusena "teie vapra südame, meie inimeste päästmise ja Ukraina laste tagasitoomise eest".

Melania Trump andis külalisdelegatsioonidele üle kirjad, mis olid adresseeritud Putinile ja Zelenskile.

Dmokraatide enamus kongressis võib tuua muutuse

Visiit tähistas esimest Venemaa ja USA ametnike vahetut kohtumist pärast teisipäeval toimunud vahevalimisi, mille tulemusel kaotasid vabariiklased Trumpile tõsise tagasilöögina kontrolli kongressi mõlema koja üle.

Alates jaanuarist kongressi enamusena tööd alustavad demokraadid peaksid laialdaste ootuste kohaselt nõudma Ukrainale suurema abi andmist ning uurima vabariiklasest presidendi otsuseid sõlmida Venemaaga diislikütuse kokkulepe ja leevendada mõningaid Moskva-vastaseid sanktsioone. Trump on viimastel nädalatel suurendanud kriitikat Zelenski suhtes.

Kreml on teatanud, et loodab Trumpi rahupüüdluste jätkumisele vaatamata Vabariikliku Partei valimiskaotusele.

Samuti on Kreml öelnud, et käivad ettevalmistused Putini, Trumpi ja Hiina presidendi Xi Jinpingi kohtumiseks, mis võiks toimuda sel kuul Hiina lõunaosas Shenzhenis peetava Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö (APEC) tippkohtumise ajal.

Dmitrijev on ka varem Valges Majas käinud - ta kohtus seal 2025. aastal Trumpi erisaadiku Steve Witkoffiga. Trumpi eelkäija Joe Biden ei kutsunud Valgesse Majja ühtegi Venemaa tippametnikku.

Dmitrijev on osalenud Venemaal kinni peetud Ameerika kodanike vabastamise, Ukraina laste taasühendamise oma perekondadega ning Oleškõ humanitaaroperatsiooni korraldamise vahendamises.