Päästjad on mai jooksul kustutanud 170 metsa- ja maastikupõlengut
Maikuu jooksul on Eestis olnud umbes 170 metsa- ja maastikutulekahju, ütles päästeameti vastutav Erkki Põld.
Põld ütles "Ringvaates", et 170 metsa- ja maastikutulekahjust 70 puhkes eelmisel nädalal, sest metsades on väga suur tuleoht.
"Meie jaoks on olukord ärev, sest tuleoht metsades on äärmiselt suur ning Ida- ja Lääne-Virumaal on välja kuulutatud ka tuleohtlik aeg," tõdes ta.
Põllu sõnul on aga tuleoht enamuses Eestist väga suur ja viimaste päevade hoovihmad pole olukorda leevendanud, seetõttu võib päästeamet lähipäevil ka mujal Eestis tuleohtliku aja välja kuulutada.
"Tuleohtlik aeg tähendab, et ei tohi lahtist tuld kasutada metsas ja maastikul, ei tohi grillida, suitsu teha, maastikusõidukitega lõbusõitu teha. Teistes maakondades praegu neid piiranguid pole, aga see võib muutuda lähipäevadel olukorra eskaleerudes. Aga me paneme inimestele südamele, et ärge tehke tuld, ärge grillige ja sõitke maastikusõidukitega," lisas ta.
Enamasti on metsa- ja maastikupõlengud inimtekkelised. Põllu sõnul on inimeste ohutuskultuur viimastel aastatel siiski paranenud ja päästeameti hoiatusi võetakse tõsisemalt.
Tänavu pole inimhukkunutega maastikupõlenguid Eestis olnud. Põld tõdes, et päästjate jaoks on aga olukord väga kurnav.
"Sellise kuumusega tööd tehes tekivad ka tööõnnetused. Viimasel ajal on rohkem kui 10 tööõnnetust olnud. Näiteks eelmisel nädalal, kui Maardus põles üks restoran – tegemist oli ka sellise ressursimahuka ja keeruka sündmusega, kus päästjad pidid tegema pikaajaliselt suitsusukeldust ehk tööd põlevas majas koos kogu varustusega –, seal sai ka seitse päästjat ülekuumenemist ja pidid saama ka kiirabilt tilguteid," rääkis Põld.
Kuna päästeamet on viimastel aastatel on tehnikat märkimisväärselt uuendanud, on päästjad eesseisvaks suviseks hooajaks valmis.
"Me näeme statistikast, et metsatulekahjud ei levi nii ulatuslikuks, et me peaks tegelema nendega nädalate viisi, sest meil on väga hea maastikutehnika, droonivõimekus, me avastame tulekahjusid kiiresti ja tänu tehnikale saame need ka üsna kiiresti kustutatud," rääkis Põld.
Päästjad korjavad Uikala prügila juures varustust kokku
Juba ligi nädal aega põlenud Uikala prügila juures käib veel tulekollete otsimine, kuid päästjad on hakanud seal varustust kokku korjama.
"Me oleme tänase jooksul leidnud kuus tulekollet, kogu aeg jälgime neid, jälgime ka edaspidi mitu päeva olukorda. Me oleme pinnase kolm meetrit läbi kaevanud ja tulekoldeid võib olla ka sügavamal," rääkis põlengu staabijuht Jaak Kirsipuu "Ringvaatele".
Tema sõnul jätkab kohapeal tulekollete otsimist ja kustutamist prügila omanik. "Oma pumbad ja vesi, kopad kaevavad ja meie tõmbame vaikselt otsi kokku. Aga kogu aeg jälgime koos keskkonnaametiga ja kui on vajadus, panustame oma ressursiga juurde," ütles Kirsipuu.
"Selles mõttes mure on üleval selle prügimäega, sest ei tea, kust võib uus kolle üles tulla, aga enamuse ressursist me siit täna vabastame, päästjad lähevad oma komandosse tagasi tavarežiimile. Tänasest vabaneb palju ressurssi," sõnas ta.
Päästjad on prügilat kustutanud palavuse ja ohu tõttu vahetustes. Kolm päästjat on ka ebatasasel pinnal kukkumise või mürgise suitsu tõttu kannatada saanud, kuid mitte tõsiselt.
Pürgila põlengu põhjus ei ole Kirsipuu sõnul teada, kuid prügi sees võib olla ka isesüttimise oht.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Marko Reikop