Reedel tutvustasid oma seisukohti ERR-i uudisteportaali  "Otse uudistemajast" erisaates SDE nimekirja esinumber Kaljurand ja nimekirja viimane, Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski.

Ossinovski põhjendas enda kandideerimist asjaoluga, et sotsiaaldemokraatide valimisnimekiri kinnitati enne, kui ta sai Tallinna linnapeaks. Seetõttu kandideerib ta peamiselt oma partei nimekirja toetuseks ning ei kavatse kindlasti Euroopa Parlamenti tööle minna, kui peaks selleks ka mandaadi saama.

"Mul pole kavatsust minna europarlament tööle napilt poolteist kuud pärast linnapeaks saamist," kinnitas ta.

Kaljurand rääkis, et sotsiaaldemokraadid püüdsid koostada tugeva nimekirja, haarates sellesse väga erinevates valdkondades tegutsevaid inimesi.

Kaljurand: minu kampaania on minu senine tegevus

Kaljurand selgitas oma suurt toetust eelmistel EP valimistel ning ka praegust 16-17 protsendi suurust toetust varasema karjääriga: "Minu kampaania on kogu mu senine tegevus!"

Ta viitas sellele, et oli pronksiöö ajal 2007. aastal, kui Eesti langes tugeva Venemaa surve alla, suursaadik Moskvas, hiljem Eesti saadik Washingtonis, kui 2014. aastal otsustas USA tuua oma väed Eestisse, samuti ka oma töö tõttu Euroopa Parlamendis, kus ta on olnud üsna nähtav. "Inimesed teavad mind ja teavad, et ma ei häbista neid," märkis Kaljurand.

Ka Ossinovski rõhutas Kaljuranna väga pikka staaži Eesti riigi ees teenimisel.

Küsimusele, mis on konkreetselt tema saavutused europarlamendis, vastas Kaljurand: "Olen ajanud Eesti asja."

Ühe konkreetse saavutusena tõi ta esile, kuidas ta koos teise Eestist EP-sse valitud sotsiaaldemokraadi Sven Mikseriga suutsid Ukraina sõja alguses ümber veenda suure osa sotsiaaldemokraatide fraktsioonist Euroopa Parlamendis, et see toetaks Venemaa kuulutamist terrorismi toetavaks riigiks.

Kuna sotsiaaldemokraatide hulgas on üsna erinevate vaadetega inimesi, siis oli suure enamuse ümber veenmine tõsine saavutus, ütles Kaljurand.

Samuti tõi ta esile enda tegevust digiteemade, migratsiooni, naistevase vägivalla teemadega ning sealhulgas seda, et europarlament ratifitseeris naistevastase vägivallaga tegeleva Istanbuli konventsiooni.

Sotsid toetavad Iisraeli

Kommenteerides SDE 2019. aasta eurovalimiste eelset programmi, märkis Ossinovski, et sotsiaaldemokraadid olid ettenägelikud selles, mis puudutab keskkonnapoliitikat. "Euroopa on siin väga palju edasi läinud ja see oli ka meie eelmises valimisprogrammis mainitud," tõdes Ossinovski.

Kaljurand nõustus hinnanguga, et uue europarlamendi koosseisu üks olulisemaid teemasid saab olema välispoliitika, milles tema sõnul kõik Eestist valitud saadikud, peale Jana Toomi, ajavad ühesugust poliitikat. "Me teemegi ühte asja, olemegi samadel seisukohtadel ja selles me ei eristugi. Erineme muudes küsimustes: naiste õigused, migratsioon," rääkis ta.

Kommenteerides SDE valimisprogrammi lihtsas keeles versioonis esitatud seisukohta, et sotsiaaldemokraadid on Iisraeli ja Palestiina vahelises tülis Iisraeli poolt, märkisid nii Kaljurand kui Ossinovski, et see ei tähenda siiski tingimusteta toetust, vaid Iisrael peab kinni pidama rahvusvahelisest õigusest, järgima humanitaarõigust.

Mõlemad nõustusid, et Iisraeli vastus palestiina terroriorganisatsiooni Hamas rünnakule on olnud ebaproportsionaalne ning viitasid Gaza sektoris valitsevale humanitaarolukorrale.

Ossinovski viitas ka sellele, et palestiinlaste olukord on teemaks ka Iisraelis endas ning sealsel valitsusel ei ole ühiskonna ühemõttelist toetust.

Eesti Palestiinat toetavas hääletuses probleemi ei näe

Küsimusele, kas viimane hääletus ÜRO Peaassamblees, kus Eesti hääletas esimest korda Palestiinat toetavalt, andes oma heakskiidu Palestiina riigi tulevase tunnustamise küsimuses, võib näha suurt muutust, vastas Kaljurand eitavalt.

"Ma ei näe selles väga suurt probleemi," ütles ta. Kaljurand möönis, et seni on Eesti hääletanud vastavalt Euroopa Liidu ühisele seisukohale või kui seda ei teki, siis sarnaselt Ameerika Ühendriikidega, kuid praegune otsus ei ole tema hinnangul suur nihe. "Ma ei näe selles katastroofi, et praegu nii otsustati. Meie hääletus oli õige," märkis ta.

Ossinovski hinnangul on probleemiks, et Palestiina ja Iisraeli küsimus on muudetud binaarseks: kui oled Iisraeli poolt, siis oled Palestiina vastu. "Küsimus, et millise poole valime, kui terriorganisatsioon ründas tsiviilelanikke, siis on kõik selge (et toetame Iisraeli - toim.)," märkis ta. Aga kahe riigi lahenduse jaoks peab ka Iisrael järele andma, lisas Ossinovski.

Kalurand lisas, et sotsiaaldemokraadid on selles küsimuses europarlamendis eristunud, toetades vaherahu sõlmimist ja humanitaarabi saatmis Gazasse, kuid see pole saanud üldist toetust parempoolsete vastuseisu tõttu.

ICC prokuröri algatus oli viga

Nii Kaljurand kui Ossinovski leidsid, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) prokuröri algatus saada kohtult vahistamismäärus Iisraeli ja Hamasi juhtide suhtes oli viga.

Sellele vaatamata peab Eesti kui ICC liige sellise otsuse tegemisel Iisraeli peaministri vahistama, kui ta Eestisse tuleks, märkis Kaljurand, kes avaldas lootust, et Benjamin Netanyahu siiski Eestisse ei tule. "Pole õige Iisrael ja Hamas samale pulgale panna – see oli vale," märkis Kaljurand.

Euroopa on majanduse arendamisel vigu teinud

Kaljurand rääkis, et tema hinnangul on Euroopa majandusprobleemide ja Ameerika Ühendriikidest tekkinud mahajäämuse põhjuseks valed otsused: Hiina odava tööjõu ja odav Vene energia kasutamine, mille abil Euroopa on olnud konkurentsivõimelised. Samuti ei tööta tema sõnul probleemideta Euroopa Liidu ühisturg, kuna paljud riigid ei täida selle nõudeid, käituvad protektsionistlikult ja annavad oma ettevõtetele keelatud riigiabi.

Ossinovski tõi veel välja ka selle, et USA tuli 2009.a kriisist suhteliselt kiiremini välja, samas, kui Euroopas jätkus pikalt veel ka võlakriis. Samuti on sõda Ukrainas Euroopat märksa rohkem mõjutanud, samas kui USA on jäänud sellest suhteliselt puutumata. Samuti on USA oma strateegilise autonoomia teemat märksa jõulisemalt ja efektiivsemalt ajanud, seda osalt ka Euroopa arvelt, lisas ta.

Küsimusele, kuidas käituvad sotsiaaldemokraadid, kui Euroopa Parlamendi valimiste järel ametisse astuv Euroopa Komisjoni uus koosseis hakkab kliimapoliitikat muutma, vastas Kaljurand, et kuna otsused on tehtud, on seda raske peatada, aga seda saab pidurdada. Sotsiaaldemokraatide soov on siiski, et kliimapoliitikaga jätkatakse ning nad seavad selle ka üheks tingimuseks, kui Ursula von der Leyen taotleb parlamendilt oma komisjoni koosseisule uut mandaati, lisas ta.

Küsimusele, kas Kaja Kalla saab koha Euroopa Liidus pärast valimisi mõne kõrge koha, vastas Kaljurand, et Kallas võib küll saada mõne tugeva portfelli komisjoni koosseisus, kuid ilmselt mitte välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kohta.