Intervjuus väljaandele Politico ütles Borrell, et Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse (EEAS) järjest enam kattuvad rollid on tekitanud ühenduse välispoliitikas segaduse. 

"Komisjon ei kõnele Euroopa Liidu nimel, komisjon esindab ainult iseennast," lausus ta.

Need kommentaarid on seni kõige teravam avalik hukkamõist endiselt EL-i esidiplomaadilt seoses pikaajalise institutsionaalse vägikaikaveoga, mis on kestnud komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ametiajal. 

Kuigi praegused ja endised ametnikud on eravestlustes kurtnud, et komisjon on järjepidevalt oma diplomaatilist haaret laiendanud, on Borrell esimene endine kõrge esindaja, kes väidab otseselt, et EL-i täitevvõim on ületanud talle õigusega seatud piire.

Sarnaselt praegusele kõrgele välisesindajale Kaja Kallasele oli ka Borrellil lahkehelisid von der Leyeniga.

Borrell on harva hoidunud tugevate seisukohtade väljendamisest. Ta on olnud häälekas Iisraeli kriitik, süüdistades riiki genotsiidis ning suurima etnilise puhastuse läbiviimises pärast Teise maailmasõja lõppu.

Euroopa Komisjoni lähenemine Iisraelile teeb Borrellile jätkuvalt meelehärmi. Ta tõi näiteks Vahemere piirkonna voliniku Dubravka Šuica, kes kohtus eelmisel nädalal Iisraeli ametnikega vaid mõni päev pärast seda, kui Iisraeli välisminister Gideon Sa'ar katkestas suhted Kallasega. Põhjuseks olid teated, et Kallas võrdles Iisraeli käitumist palestiinlaste suhtes apartheidi-aegse Lõuna-Aafrikaga.

Borrelli sõnul näitab see olukord selgelt, et komisjon ületab oma volitusi ja astub Euroopa välisteenistusele varvastele.

"Millise volitusega läheb volinik Iisraeli, et öelda, et EL ja Iisrael armastavad teineteist, on ühel meelel ning tunnustavad Iisraeli rolli rahu ja stabiilsuse tagamisel, kui Iisrael samal ajal keeldub suhtlemast EL-i välispoliitika kõrge esindajaga?" küsis ta.

Borrell viitas Euroopa Liidu aluslepingule, milles on sätestatud, et komisjon "tagab liidu välisesindatuse", välja arvatud "ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes".

Tema silmis on selge vahe EL-i poliitikate välismõõtmel, mille eest vastutab komisjon, ja EL-i välispoliitikal, mis on liikmesriikide pealinnade kätes.

"Loomulikult on komisjonil poliitikaid, millel on välismõõde," märkis Borrell. "Kuid see on üks asi. Hoopis teine asi on aga üritada kujundada ja määratleda liidu seisukohta sõjas Iraani vastu, Iisraeli-Palestiina konfliktis või muudes Lähis-Ida kriisides. See ei ole välissuhtlus. See on välispoliitika… Kui tahetakse kujundada ühist välispoliitilist seisukohta, siis tuleb pöörduda ülemkogu poole," kus välispoliitiline pädevus on liikmesriikidel," rääkis ta.

Keeruline suhe von der Leyeniga

Borrellile ei olnud kõrge esindaja ametiajal kriitika võõras. Muuhulgas pälvis ta pahameelt pärast vastuolulist visiiti Moskvasse 2021. aastal, kus ta jättis reageerimata, kui Venemaa välisminister Sergei Lavrov süüdistas EL-i juhte Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi mürgitamise osas valetamises. 

Sarnaselt Kallasele olid ka Borrellil von der Leyeniga tihti keerulised suhted. Hispaania sotsialist võttis Iisraeli suhtes sageli kriitilise hoiaku, samas kui kriitikute hinnangul kaldus Saksa konservatiivist komisjoni president liiga tugevalt Tel Avivi poole.

"See ei olnud lihtne, kuid püüdsime toime tulla," nentis Borrell.

Ta meenutas, kuidas 2021. aastal asutasid von der Leyen ja toonane USA president Joe Biden EL-i ja USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu.

"USA poolt juhtis seda välisminister [Antony] Blinken. Euroopa Liidu poolt ei olnud kõrge esindaja isegi mitte laua taga," märkis ta.

Borrelli hinnangul on samasugune institutsionaalne pinge tekkimas nüüd ka kaitsepoliitikas.

"Kui ma oleksin täna kõrge esindaja ja istuksin laua taga, kus keegi teatab, et kavatseb luua Euroopa kaitseliidu, siis ma tunneksin end pisut ebamugavalt," ütles ta.

Borrell on veendunud, et komisjon ületab oma volitusi ka kaitsevaldkonnas, mis on sarnaselt välispoliitikale liikmesriikide pärusmaa. 

2024. aastal nimetas von der Leyen ametisse esimese kaitsevoliniku, endise Leedu peaministri Andrius Kubiliuse. Oma missioonikirjas tegi komisjoni president Kubiliusele ülesandeks luua Euroopa kaitseliit.

Borrelli sõnul on see järjekordne tõend, et komisjon on kasvatanud ambitsiooni olla ise välis- ja julgeolekupoliitika eest vastutavaks organiks.

Teoorias on Kubilius "vaid kaitsetööstuse volinik", mis on kooskõlas komisjoni volitustega näiteks tururegulatsiooni küsimustes. Kuid "ilmselgelt see nii ei ole", lausus Borrell, viidates Kubiliuse ülesandele luua Euroopa kaitseliit. 

"See on ülesanne, mille alusleping annab kõrgele esindajale," selgitas ta, tuues välja sarnasused Euroopa kaitseliidu ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EL-i senine kaitse- ja kriisiohjamise raamistik) vahel.

"Kui hakatakse sellist institutsionaalset raamistikku üles ehitama, on konflikt käes ja see on vältimatu," märkis Borrell, lisades, et süsteem "tuleb arusaadavaks teha".

Õige lähenemine on tema hinnangul see, et "kaitsepoliitika on valitsustevaheline poliitika. 

"Sest selline on reaalsus. Komisjon ei saa etendada mingisugust varipentagoni," sõnas ta.