Alutaguse vallas Jõhvi – Tartu maantee lähedal asuvas Selisoos tegi Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) viimati maaparandustöid kaks aastat tagasi. 340 000 euro eest rajati üle 500 pinnaspaisu, mille eesmärk oli peatada soost vee äravool.

Kuivenduskraavide võrgustik ehitati soosse 1960. aastatel. Kuid soo kuivendamine algas juba üle-eelmisel sajandil, rääkis RMK looduskaitsespetsialist Ants Animägi.

"2024. aasta sügisel pandi kinni see kraav, mis Selisoo suurlaukast välja voolas. Kunagi mõisa ajal 19. sajandi lõpul lasi Mäetaguse mõisnik mis iganes põhjusel - me ei tea seda täpselt, legende on igasuguseid - alandada Seli järve ehk Suurlauka veetaset üksjagu.

Sinna oli varem ka puitpaise ehitatud, need aga lagunesid ära ja siis otsustati, et teeme korralikud turbapaisud, mis ikka vett ka peavad, ja tõstame seda järve veetaset. Projekti järgi oli kavandatud, et tõus on umbes pool meetrit," ütles Animägi, kelle sõnul on veetaseme tõusu jälgimiseks on Selisoos kolm seirepunkti.

Ants Animägi ütles, et veelinnud paistavad pärast maaparandustöid tundvat end Selisoos paremini kui varem.

"Kui kevadel siin käisin, siis oli Selisoos väga palju veelinde: laululuik pesitses, sarvikpütid ja mitmesugused muud partlased olid siin. Ehk väga palju veelinde oli kohal, neile see väga sobis. Siin on ikka pikaks ajaks nüüd veetase kõrgem ja Suurlauka kinnikasvamine on aeglustatud väga paljudeks, võib-olla sadadeks aastateks. Me ei tea täpselt, kui palju hakkab olema sademeid ehk mida kliima teeb, aga jah, me pikendame Suurlauka püsimist siin raba keskel."

Enam kui kahel tuhandel hektaril asuv Selisoo looduskaitseala moodustati 2015. aastal. Kolm aastat hiljem sai ta Alutaguse rahvuspargi osaks.