SDE aseesimees Tanel Kiik ütles ERR-ile, et erakonna juhid ehk erakonna esimees, aseesimehed ja peasekretär arutasid esmaspäeval erinevaid presidendikandidaate ja kuigi erakonna enda ridades on mitu tugevat võimalikku kandidaati Euroopa Parlamendi saadikute näol (Sven Mikser ja Marina Kaljurand – toim), siis rääkides apoliitilisest ja erakondadeülesest kandidaadist, on selge favoriit Ülle Madise.

"Olles ise vestelnud ja ka meie erakonna teised juhtliikmed on vestelnud teiste erakondade esindajatega parlamendis, siis tundub, et Ülle Madisel võiks olla küll see potentsiaal saavutada kahekolmandikuline toetus, et juba riigikogus valituks osutuda. Aga loomulikult sõltub see eeskätt temast endast ja tema valmisolekust kandideerida," ütles Kiik.

Ta ütles, et sotsiaaldemokraadid on pidanud Madise teemal vestlusi kõigi teiste erakondadega välja arvatud EKRE, kes on oma kandidaadi Mart Helme taga. Samuti on räägitud riigikogus üsnagi suure arvuga esindatud fraktsioonitute saadikutega.

"EKRE on ennast kinnistanud Mart Helme taha, aga seniste tagasisidesignaalide põhjal teistelt erakondadelt ja fraktsioonitutelt, ei ole keegi neist Ülle Madiset välistanud, vaid ollakse valmis tema kandidatuuri arutama ja ollakse pigem positiivselt meelestatud," sõnas Kiik.

Presidendi riigikogus äravalimiseks on vaja vähemalt 68 saadiku toetust.

Kiik ütles, et edasi on olulised kaks asja – esiteks peab õiguskantsler Ülle Madise ise hindama ja kaaluma, kas ta tahaks seda ametikohta täita ja esialgu kandidaadiks olema. Ja teisalt saavad erakonnad oma fraktsioonides ja juhatustes samuti seda selgust kujundada ja hinnata.

"Aga mina ei ole täna näinud, et ühelgi erakonnal oleks pakkuda tugevamat kandidaati," ütles Kiik.

ERR-i küsimusele, kas Madise endaga on sel teemal juba räägitud, vastas Kiik, et tema isiklikult ei ole, aga ta teab, et sel teemal on kontakte otsitud.

"Loomulikult tal on ka natuke aega otsustada, kuna presidendikandidaatide ülesseadmise tähtaeg on 21.–24. augusti paiku. Aga loomulikult mõnevõrra varem on vaja selgust nii poliitikute kui ka avalikkuse jaoks."

Kiik põhjendas ka, miks Ülle Madise võiks saada järgmiseks Eesti presidendiks.

"On oluline, et presidendiks saaks haritud inimene. Inimene, kes saab toetust üle välja ehk ta ei ole ainult koalitsioonikandidaat või opositsioonikandidaat, vaid sobib erinevatele poliitiliste jõududele. Ja kes on oma senise tegevusega õiguskantsleri ja varem presidendi õigusnõunikuna ennast ka tõestanud tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu. Ning kannab endast neid väärtusi, mida riigipea amet endas eeldab."

Enne võidupüha antud intervjuus Maalehele ütles õiguskantsler Ülle Madise enda võimaliku kandidatuuri kohta, et tal oleks hea meel, kui Alar Karisel tuleks hääled kokku ja ta jätkaks presidendina. Võidupüha kõnes ütles aga Karis, et ta teiseks ametiajaks ei kandideeri. Ehk olukord on nüüd täiesti uus.

Ülle Madise sai õiguskantsleriks 2015. aastal. 2021. aasta lõpus valiti ta sellesse ametisse tagasi teiseks ametiajaks (teine ametiaeg algas 30. märtsil 2022). Õiguskantsleri ametiaeg on seitse aastat.