Sademevee ärajuhtimisega on hädas paljud linnad. Tüüpiline lahendus on seni olnud toru, mis juhib vee tänavalt mõnda veekokku. Kuid nagu näitasid Valgas Pedeli jõe ääres maastikuarhitektid ja -ehitajad, saab ka nii, et äravool moodustab osa rohealast.

"Kraav rikastab seda Pedeli-äärset haljastust, annab lastele võimaluse turnida kivide otsas, et tasakaaluharjutusi proovida, loob alale esteetilise lisaväärtuse ja muidugi puhastab Tartu tänavalt tulevat sademevett," ütles maastikuarhitekt Pille Zimmer.

Seda sademevee äravoolukraavi võib nimetada viibimisalaks, sest see on kujundatud looklevaks ja sinna on toodud kivid. Oma rolli vee imbumises täidab ka sobiv taimestik, nii võib seal peagi näha näiteks varsakapja, võhumõõka või ubalehte.

"Eesmärk oli aeglustada sissetuleva sademevee voolukiirust ja puhastada seda, mida tehti looklevuse ja kivide ehk takistuste näol ja puhastus toimub läbi taimse filtri. Ja lisaks sellele, et lahendatakse ära sademevee probleem, loodi kasutajale meeldiv atraktiivne ala. Selles suunas tahaksimegi liikuda, et sademeveele suunatud lahendused poleks ainult pelgalt sademeveele fokusseeritud, vaid pakuksid ka muid lisandväärtusi," lausus maastikuarhitekt Gen Mandre.

Eesti, Läti ja Soome maastikuehitajate ühistööl Valgas on ka kaugem mõõde, sest nende kaudu võiks uudset sademevee ärajuhtimise lahendust hakata kasutama ka naaberriigid.

"Otsisime probleemseid aspekte, mida maastikuehitajad peavad hakkama tulevikus lahendama. Ja sademevee lahendused olid ühed nendest probleemidest, mis kõigis riikides välja tulid. Kolme päeva jooksul on koostööd teinud kolm maastikuehitajat Soomest, kolm Eestist ja kolm Lätist. Töö on siin olnud suurepärane ja nemad lähevad oma koduriikidesse, et teistele maastikuehitajatele rääkida, mis on need nipid, kuidas tuleks rajada," rääkis Eesti maastikuehitajate liidu president Kadri Grišakov.

Pedeli-äärne äravoolukraav loodi koostöös Valga vee-ettevõttega. Et see asub rahvarohkel puhkealal, saab tulemusi oma silmaga kaeda iga soovija.