Sudaan on olnud kodusõjas alates 2023. aasta aprillist. Võimu nimel võitlevad kindral Abdel Fattah al-Burhani sõjaväevalitsus ja kindral Hemedti juhtimisel tegutsev paramilitaarne grupp Rapid Support Forces (RSF).

Venemaa ja Ukraina on mänginud konfliktis keerulist rolli. Kremli toetatud Wagneri palgasõdurite grupp on varem toetanud RSF-i, samal ajal kui Ukraina komandoüksused saabusid Sudaani väidetavalt 2023. aasta augustis, et toetada valitsust, vahendas The Kyiv Independent.

Sudaani sõjaväevalitsuse asejuht Malik Agar saabus 3. juunil visiidile Venemaale. Seda võib pidada märgiks muutuvatest jõujoontest. Bloomberg teatas, et Agar arutab Venemaalt relvade ja sõjalise toe saamist vastutasuks sadamale juurdepääsu eest Punasel merel.

Al-Sharqiga suhelnud allikate sõnul lubab Sudaan Venemaal luua Punase mere äärde väikese sõjaväebaasi, kuhu võiks paigutada kuni 300 sõjaväelast ja neli laeva. Vastutasuks annaks Venemaa Sudaani valitsusele määramata hulga sõjalist varustust.

Analüütikute hinnangul on siiski vähetõenäoline, et Venemaa soovib eranditult üht osapoolt toetada, seetõttu ei maksa loota, et Venemaa toetus sõjaväevalitsusele konflikti ühes või teises suunas märkimisväärselt mõjutaks.

"Venelased mõistavad, et lõppkokkuvõttes ei suuda ükski osapool teist täielikult hävitada ja nad tahaksid säilitada lähedased suhted selle võimuga, kes lõpuks peale jääb," ütles Kuningliku Ühendatud Teenistuste Instituudi (RUSI) teadur Samuel Ramani kommentaaris New Arab meediaväljaandele.