Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) raadiolubade konkursile laekus 45 taotlust, millest üks laekus pärast tähtaega ja seetõttu konkursil ei osale.

"Ühes levipiirkonnas ei laekunud raadiolubade konkursile ühtki taotlust. Seega TTJA vaatas läbi 44 taotlust, millest seitsmel juhul tuvastas taotlustes puudused. Taotlejatele anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kõik nad on tänaseks puudused kõrvaldanud," ütles TTJA infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla.

Ühtki taotlust ei laekunud Tallinna Nõmme piirkonnas sagedusega 99.3 megahertsi, millel praegu tegutseb Nõmme Raadio.

Konkursile pandi 33 levipiirkonda, 23 levipiirkonnas laekus konkursile vaid üks taotlus.

"Kuna konkurss nendes levipiirkondades puudub, siis raadiolubade taotluste nõuandvale komisjonile neid taotlusi hindamiseks ei esitata. Komisjonil tuleb hinnata taotlusi üheksas levipiirkonnas, kuhu kokku 21 taotlust," sõnas Rohtla.

Raadiolubade konkursi tulemused avalikustatakse hiljemalt 9. augustil. Uued tegevusload hakkavad kehtima 17. novembril ja kehtivad kuni 16. novembrini 2031.

TTJA: Eestisse mahuks kaheksa digitelekanalit

Samuti on TTJA alustanud digiraadio katsetamisega. Eesti raadiosagedusplaanis on digiraadio jaoks eraldatud sagedusvahemik 174-240 megahertsi.

Selles sagedusalas saaks kasutusele võtta nii digitelevisiooni kui ka digiraadio. Üks telekanal on megahertsi lai ja üks raadiokanal 1,5 megahertsi lai. Ühe televisioonikanali asemel saaks kasutada kuni neli digiraadio kanalit. Sagedusala 174-230 megahertsi mahutaks seega kaheksa telekanalit või 32 raadiokanalit

Vahemik 225-240 megahertsi on kasutusel riigikaitselisel otstarbel, mille tõttu on võimalik digitaalringhäälingu jaoks kasutusele võtta vahemik 174-225 megahertsi.
Seega on olemas vahemikus 174-225 megahertsi sagedusressurss kuni viie üleriigilise katteala moodustamiseks.