Põlvamaal toodi lavale tõestisündinud lugu metsavendade rongiröövist
Põlvamaal Karilatsi vabaõhumuuseumis etendatakse tõestisündinud loo põhjal lavastus "Rongirüüv", võrukeelne teatritükk räägib teise maailmasõja järgsest vabadusvõitlusest ja Eesti mehe enesetõestamise vajadusest.
Miksteater toob lavale Jan Rahman kirjutatud loo sellest, kuidas seitse metsavenda röövisid Võrumaal Sõmerpalu jaama lähedal üliturvatud reisirongi ja 152 000 rubla põllumajandusmaksu raha. Lavastuse algidee kuulub Aapo Ilvesele, kes on kirjutanud teatritükile laulusõnad.
"See on metsavendade lugu ja see on tõestisündinud loo põhjal. Tegemist on rongirööviga, 1948. aastal salk metsavendi Johannes Heeska juhtimisel röövis postirongi ja said sealt hulga raha ja nad jagasid selle metsavendade ja nende perede vahel laiali ja nendele, kellelt oli see raha ära võetud," lausus lavastaja Kristo Toots.
Lavastuses puudutatakse tõsiseid teemasid, kuid samas ei puudu etenduses muhe huumor. Peategelane Johannes on nii kodus kui ka metsavendade juures olles keeruliste valikute keskel.
"Ta on metsavendade salga juht, aga ise on ta kahevahel, et mis on õige: kas olla kodus oma perega, oma naisega; teine pool temast kisub metsa, et võidelda õigluse eest. Kui ta on metsas, siis ta mõtleb kodust; kui ta on kodus, siis ta mõtleb, et õige koht on metsas," rääkis Johannese osatäitja Margus Jaanovits.
"Kuna tal on väga tugev side oma mehega, siis ta lepib otsustega, mida tema mees teeb. Naine seisab mehe taga ka nendes kehvades oludes, kus valikut isegi ei ole," ütles Johannese naise Anu osatäitja Kaia Skoblov.
Lavastust "Rongirüüv" etendatakse Karilatsi vabaõhumuuseumis 12 korda.
Toimetaja: Marko Tooming