Kasvavate kuludega kimpu jäänud restoranid sulgevad järgemööda uksi

Teateid restoranidest, kes uksed sulgevad, on sellel aastal tulnud peaaegu igal kuul ning kõige värskem loobuja on Tallinnas Kalamajas tegutsenud Ülo. Ettevõtjad ootavad riigilt lahendusena sektori käibemaksu langetamist, sest kulud üha kasvavad ning kokku tõmmata pole enam kuskilt.
Tänavune aasta on toonud järgemööda teateid söögikohtadest, mis tegevuse lõpetavad. Tallinnas on uksed sulgenud näiteks La Tabla, Lendav Maaler, Rudolf, Vatican, Pomo, Barbarea, O2, Tai Boh ja St. Vitus.
Selle nädala pühapäev jääb viimaseks restoranile Ülo, mille üks omanikke Steve Heinlo ütles ERR-ile, et sulgemise põhjused on sarnased teiste viimasel ajal suletud toitlustuskohtade omadega: klientide tehtavad kulutused on kahanenud, aga kõik muud kulud – tööjõu-, maksu ja kõrvalkulud, nagu gaas ja elekter – tõusnud.
"Igal kohal on ka oma dünaamika ja erinevus. Teiste endale kuuluvate kohtadega toimetame edasi ega plaani neid sulgeda, aga Üloga see ei õnnestunud," tõdes Heinlo, kes peab veel mitut restorani, näiteks Pegasus ja Rataskaevu 16. "Aeg on täna selline, kus selle valdkonna ettevõtluses on väga raske plussis püsida."
Tema sõnul on restoranide klientuuri käitumises samuti muudatust näha: inimesed kulutavad tagasihoidlikumalt.
Ka Tartus restorane pidav Henri Loodmaa kinnitas, et liigset prassimist kindlasti ei ole: kliendid mõtlevad mitu korda, kui palju kulutada või kui kallist veini tellida. Isegi kui keskmine ostukorv kasvab, kihutavad kulud nii suure hooga eest ära, et sellest pole abi.
Ülo teenis veel 2024. aastal 619 000 euro suuruse käibe juures 24 000 eurot kasumit, kuid eelmisel aastal langes käive 18 protsenti ja aasta lõppes ligi 24 000 euro suuruse kahjumiga.
Heinlo sõnul pole kahtlust, et restorane, mis samuti uksed sulgevad, lisandub tänavu veelgi.
"Miks me ka Ülo praegu sulgesime – toitlustusäri on valdavalt hooajaline ja kõrghooaeg on ikkagi suvi. Neid on palju, kes vaatavad, mida suvi toob ja sügisel tuleb sulgemisotsus, sest kui sa seda sügisel ei tee, on sul vaikset ja tumedamat aega oodata üle poole aasta, kuni järgmise suveni. Kindlasti on sügis see aeg, kevadel ei sulge keegi," sõnas restoraniomanik.
Loodmaa, kelle peetavate restoranide seas on näiteks Pompei, Kampus ja Humal, ütles et Tartus ei ole olukord Tallinnast kuigivõrd erinev ning eelkõige on küsimus selles, mis on juhtunud kasumlikkusega.
"Näeme täna, et sulgevad ka restoranid, mis on väga populaarsed. See tähendab, et küsimus pole ainult selles, kas inimesed meieni jõuavad, vaid kas ja kuidas on ärimudel jätkusuutlik. Lihtsalt tooraine- ja tööjõukulud on pidevas kasvus ja kasumlikkus nii suure surve all, seepärast ongi see olukord selline, nagu me täna näeme."
Loodmaa lisas, et kohti, mis tegevuse lõpetavad, on väga palju ja sarnaselt Heinlole usub ka tema, et kindlasti on lähiajal kuulda ka uutest sulgemistest.
Kokku hoida pole enam kuskilt
Eesti hotellide ja restoranide liit (EHRL) on toitlustussektori muredele pikalt tähelepanu juhtinud ning tõi sel nädalal välja, et sektori käive on kaks aastat peaaegu paigal püsinud, samas kui kulud on kasvanud. Lahendusena näeb liit toitlustusteenuse käibemaksumäära langetamist praeguse 24 protsendi juurest 13-le, sest sektor on kriisi lävel.
Loodmaa kinnitas, et toitlustuse käibemaksulangetusest oleks meeletult abi ning tema sõnul ongi see praegu põhiküsimus. Tartu restoranipidaja põhjendas, et kuskilt mujalt ei ole kokku hoida – toitu odavamalt sisse osta pole võimalik, tööjõud tahab inimväärset palka ning palgad on Eestis kasvutrendis.
Klientidele hea lahendus ei oleks ka see, kui kõik toidukohad muutuksid selliseks, et tellida tuleb QR-koodiga ja ise söögile järele minna.
"Me eeldame ju kogemust, meil on sommeljeed, teenindajad, kokad, see on tööjõud. Hinnasurve on selline, et inimestelt pole ka rohkem võimalik raha küsida, kui me praegu küsime," tõdes Loodmaa.
Ta lisas, et toitlusteenuste käibemaksu on langetanud 21 riiki Euroopas ja näiteks Saksamaa alandas selle jaanuaris 21 protsendilt seitsmele, et sektor oleks jätkusuutlik, linnaruumid avatud ning säiliks töökohad ja sotsiaalne elu.
"Kahjuks väga muud paremat alternatiivi pole, paljud riigid on seda näidanud," tõdes Loodmaa.
Ka Heinlo usub, et restoranidel aitaks paremini pinnal püsida käibemaksulangetus, arvestades, et mujal riikides on selline samm tulemusi andnud.
Tallinnas on tema sõnul kõige keerulisem toitlustust pakkuda vanalinnas ja sinna praegu selle valdkonna ettevõtted minema ei kipugi, kuid Põhja-Tallinnas, näiteks Ülo asukohas on kliente leida lihtsam.
"Pean väga tõenäoliseks, et sinna tekib uuesti toitlustusasutus, mitte kinga- või raamatupood," sõnas Heinlo.
Ettevõtted ei näe käibemaksulangusele alternatiivi
Uksed sulgenud restoranide töötajad Heinlo hinnangul tööta ei jää. Ta märkis, et Covidi ajal oli kindlasti keerulisem, sest erialast rakendust ei leitud ja valdkonda vahetati massiliselt.
Loodmaa märkis, et ka riik peaks aru saama, et restoranide massiline kinnipanek mõjutab meie üldist toidu- ja joogikultuuri. Tema enda restoranid püsivad pinnal, kuid nina vee peal hoidmine nõuab igapäevast pingutust ja püsimine on õhkõrn.
"Küsimus on pigem selles, et me pole teinud täiendavaid investeeringuid, aga see pole jätkusuutlik," tõdes ta. "Investeerimisvõimekus saab aga tulla kasumi pealt ja see on löögi all."
Loodmaa rõhutas, et selles sektoris töötab kokku mitukümmend tuhat inimest ja nad ei soovi mõnda teise sektorisse tööle minna ega eriala vahetada. Laiemalt turism annab Eesti SKP-st kaheksa protsenti ehk seda ei saa nurka visata.
Riigi jaoks on see teema Loodmaa hinnangul praegu rohkem päevakorras kui kunagi varem, sest olukord on tõsine ning hotellide ja restoranide liit, mille juhatusse ta kuulub, üritab aktiivselt murega ka poliitikuteni jõuda.
"Loodan, et need sõnumid, mis poliitikud on meile andnud, peegeldavad seda, et selle kallal tehakse tööd ja püütakse leida võimalusi, kuidas toitlustusteenuste käibemaksu alandada," lausus ta. "Sektor on olukorras, kus muud varianti väga ei ole."
EHRL-i andmetel on Eestis toitlustusettevõtetele kehtiv 24-protsendiline käibemaksumäär Euroopa Liidus suuruselt teine ja ületab EL-i keskmist peaaegu kaks korda. Sektori keskmine kasumlikkus on kukkunud veidi üle ühe protsendi juurde.
Kui kulusurve ja nõrk kasumlikkus püsivad, võib EHRL-i hinnangul aastaks 2028 Eestist kaduda ligi 600 toitlustusettevõtet ja 2800 töökohta, valdav osa neist väljaspool Tallinna.
Toimetaja: Karin Koppel










