Narva-Jõesuu jõeranda saabus saunu ja saunatünne kaugelt ja lähedalt. Igal saunameistril omamoodi saun ja oma saunakombed.

Saunarituaalide meistriklassi jätkus huvilisi isegi palava ilmaga.

"Mine käi laval ära, istu laval natuke, tuled välja ja sa ei saa üldse aru, et väljas palav on. Ja eriti selline koht, nagu Narva-Jõesuus, siin jõekaldal, saunast otse jõkke – midagi paremat on raske välja mõelda," rääkis saunameister Erki.

Eestlaste ja venelaste saunakommetes võivad leil, kuumus ja kestvus mõneti erineda, kuid saunaskäimisest peetakse ka Narva kandis lugu. Pea igal narvakal on suvilas oma saun olemas.

"Saun ühendab. Tegelikult see ongi kultuuride, see on keelebarjääride ülene ja see eestlastele omane saunarituaalide eripära läheb väga hästi peale. Eile meil oli siin põhisaunas selline mürgel kõva leili ürituse ajal, kõik narvakad läksid täiesti käima, et kui mina ütlesin hea, siis kõik viheldavad ütlesid töö. Hea töö! Niimoodi siin lustiga see käis," kirjeldas saunakultuuripäevade korraldaja Marko Torm.

Saunarituaalide meistriklass kestis umbes veerand tundi, saunalised olid õnnelikud.

"Suurepärane. See on parim üritus Narva-Jõesuus, parim sellel aastal," ütles Oksana.

"Käin korraks jões, pärast olen veel paar tundi saunas. Seda ju ei juhtu tihti, eriti veel puhkepäeval ja tasuta. Pühendan saunale kogu õhtu," sõnas Valeri.

Eesti saunakultuuri meistriklasside korraldamist Narva-Jõesuus toetas õiglase ülemineku fond.