Jaekaupade müük vähenes juunis varasemaga võrreldes veelgi

Statistikaameti andmetel oli jaekaupluste müügitulu tänavu juunis 866 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügimaht viis protsenti ning enim said pihta rõivaste, jalatsite ning kodumasinate ja ehitusmaterjalide müüjad.
Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul mõjutasid müügimahu vähenemist juunis enim tööstuskaupade kauplused, kus kahanemine oli 2023. aasta sama kuuga võrreldes üheksa protsenti.
Analüütik selgitas, et tööstuskaupade seas vähenes müügimaht kõige rohkem ehk 17 protsenti tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes.
Keskmisest enam ehk 16 protsenti kahanes müügimaht majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil vähenes müügimaht 11 protsenti ning muudes spetsialiseerimata kauplustes, näiteks kaubamajades, vähenes müügimaht 10 protsenti, ütles Pihlak.
Ta lisas, et müügimaht suurenes kaks protsenti muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga.

Toidukaupade kaupluste müügimaht vähenes eelmise aasta juuniga võrreldes neli protsenti ning tanklate müügimaht suurenes kaks protsenti.
Maiga võrreldes kahanes jaekaubandusettevõtete müügimaht juunis kolm protsenti. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal vähenes maht eelmise kuuga võrreldes ühe protsendi.
Tänavu esimese poolaastaga vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama perioodiga võrreldes neli protsenti.
Mertsina: euribori langus toob majapidamistele leevenduse viitega
Jaemüük on kahanenud selle aasta esimesel poolel juba 3,5 protsenti ning Euroopa Liidu riikide võrdluses on selle aasta esimese viie kuuga vähenenud Eesti jaekaubanduse müügimaht enim, kirjutab oma kommentaaris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Eesti langusele üsna lähedal on ka Belgia ja Läti, samas kui Leedu ligi neljaprotsendine kasv kuulub EL-i tugevamate hulka.
Nii juunis kui ka kogu esimesel poolaastal mõjutas Eesti jaekaubanduse langust kõige enam majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjali müügi vähenemine. Aasta esimesel poolel andis see ligi poole jaekaubandusettevõtete kogulangusest. Selle põhjuseks on ühest küljest jahtunud kinnisvaraturg, kuid ka varasem erakordselt tugev kasv. Ligi viiendik langusest tuli aga supermarketite müügimahu vähenemisest. Seevastu mootorkütustega tegelevate ettevõtete jaemüügi kasv kompenseeris mõnevõrra muude jaekaubandusettevõtete müügimahu langust.
Jaekaubanduse müügimaht ei näita paranemist vaatamata sellele, et inflatsiooniga kohandatud netopalk ehk ostujõud kasvab juba möödunud aasta keskpaigast. Ligi pooltel Eesti leibkondadel on laenukohustused, sealhulgas ligi veerandil on eluasemelaenud.
Euribori langus leevendab küll laenuvõtjate kohustusi, kuid kuna laenulepingud on valdavalt kuue kuu euribori järgi, siis toimub see pikema viitajaga. Nii jääb sel aastal euribori languse mõju Eesti majapidamistele pigem tagasihoidlikuks.
Kuna Eestis on majapidamiste võlgnevus nende sissetulekute suhtes suurem kui Lätis ja Leedus, oleme intressimäärade tõusust veidi suurema löögi saanud. Samas on majapidamised oma laenukohustuste täitmisega hästi toime tulnud. Seda on lisaks ostujõu paranemisele toetanud majanduslangusele üsna hästi vastu pidanud tööturg.
Majapidamiste kindlustunne on viimastel kuudel küll paranenud, kuid see on jõudnud tagasi vaid möödunud aasta kevade tasemele, mis on tublisti allpool pikaajalist keskmist. Balti riikide võrdluses on Eesti majapidamiste kindlustunne kaugelt kõige nõrgem. Leedus on see kõige tugevam ja seda on näha ka nende tarbimisest. Sama lugu on jaekaubandusettevõtete kindlustundega, mis on Eestis oluliselt nõrgem kui euroalal keskmiselt. Jaekaubandusettevõtete kindlustunde langus on sel aastal küll pidurdunud, kuid ka see on veel väga nõrk. Samas püsib laoseis kõrgel, mis põhjustab soodusmüüke.
Uue valitsuse eesmärgiks paistab küll olevat laiemas mõttes kindlustunde parandamine, kuid uued maksumuudatused võivad sellele plaanile vastu töötada, vähemalt lähiajal. Majapidamiste kindlustunde paranemine on aga tarbimise kasvu taastumise ja maksulaekumiste paranemise juures võtmetähtsusega. Kuna eratarbimine on ligi pool Eesti sisemajanduse kogutoodangust, siis on sellel ka oluline mõju kogu majandusele.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi