Viimastel aastatel on transpordiamet arvele võtnud aina rohkem nii väikelaevu, paate, jette kui ka purjekaid.

"Kui 2020. aastal veesõidukeid kokku ehk siis väikelaevu, jette oli üle 34 000, siis sel aastal – aasta pole veel lõppenud, siin kokkuvõtet selle aasta kohta on veel vara teha – meil on juba üle 40 000 praeguseks neid veesõidukeid kokku," rääkis transpordiameti väikelaevade üksuse juht Rait Prits.

Veesõidukite arvu kasvu on täheldanud ka Pärnu jahtklubi, kus on kohti 180 väikelaevale.

"Ja me oleme sama asja tähele pannud, et viimase viie aasta jooksul on väikelaevade arv suurenenud. Oleme ka oma jahtklubi siin arendanud ja laiendanud ja just kaks aastat tagasi panime uue ujuvkai. Meil on ka projekt olemas, et paari aasta jooksul lisan veel ühe ujuvkai juurde, sest aluste arv kasvab," ütles Pärnu jahtklubi kommodoor Alari Akermann.

"Kui on väga hea ja tulevaikne ilm, siis on ka lahe ja jõe peal palju aluseid korraga peal. See on tõsi. Ja iga aastaga järjest rohkem, mida ma siin umbes 10 aastaga näinud olen," ütles ka Pärnu kalatakso omanik Taavi Holter.

Transpordiamet ja Pärnu jahtklubi ütlevad, et huvi veesõidukite vastu hakkas kasvama koroonaajal, kui reisida ei saanud ja otsiti uusi võimalusi oma vaba aja sisustamiseks

Transpordiameti kinnitusel pole veesõidukite paljusus rikkumiste arvu kasvu kaasa toonud.

"Õnneks selle veesõidukite registreerimise tõusuga ja tunnistusega, väikelaevajuhtide juurde tulemisega ei saa öelda, et pilt nüüd oleks selle võrra rohkem käest ära läinud, aga meil on tööd selles valdkonnas kindlasti veel teha ka," rääkis Prits.

Politsei sõnul ei ole juhtunud ka varasemast rohkem õnnetusi. Nende sõnul on Pärnu lahe ja jõe peal sel suvel möödunud suvega võrreldes hoopis rahulikum.

"Mis silma hakkab, on see, et palju on niisuguseid paadijuhte, omanikke, kes ikkagi ei tea, kuidas liiklema peab. Kas tal on seal paat registreerimata või siis tal pole piisavalt päästevahendeid ehk päästeveste," selgitas Pärnu politseijaoskonna merepääste juht Janek Pinta.

Pinta arvates võiks kaaluda ka veepealse järelevalve tõhustamist.

"Kui veeliiklus järjest aastast-aastasse kasvab, siis see tähendab, et meid võiks ka rohkem vee peal olla. Ehk siis tänaste jõududega aasta-kahe pärast enam võib-olla hakkama ei saa," ütles ta.

Nii politsei kui ka transpordiamet ütlevad, et kuigi liikluskultuur vee peal on paremaks läinud, on arenguruumi veel küll.