"Sellise algusaja paneb paika UEFA ja kuigi oleme iga kord esitanud taotluse tuua meie mängud kella 19 peale, siis ainult meie soovist ei piisa, vaid sellega peavad olema nõus ka teiste riikide alaliidud ja telekanalid," selgitas Eesti Jalgpalli Liidu arendusdirektor Mihkel Uiboleht.

Tema sõnul on UEFA müünud mängude teleõigused ning telekompaniid on määranud mängude algusaegadeks tööpäeva õhtutel kaks kindlat aega: kas kell 21.45 Eesti (Ida-Euroopa) aja järgi, mis tähendab Kesk-Euroopas 20.45 või kell 19.00 (Kesk-Euroopas 18.00). "See hilisem algusaeg sõltub ilmselt telekavadest ja eelkõige Euroopa jalgpalli vaatamise traditsioonidest. Selleks ajaks on üldiselt uudistesaated lõppenud ning vaatajad tahaksid midagi meelelahutuslikku nautida," rääkis Uiboleht.

Teine põhjus, miks mängud Eesti jaoks nii hilja algavad, on see, et sageli soovivad ka teiste riikide jalgpalliliidud, kellel võivad olla kokkulepped ka oma kodumaiste telekompaniidega, sama moodi hilisemat algust. "Alati püüame teise riigi jalgpalliliiduga seda aega varasemaks tuua, aga sageli see ei õnnestu – seekordses Rahvuste liiga alagrupis läks korda kella 19 peale tuua üks kodumäng, mis toimub oktoobris Aserbaidžaaniga," tunnistas Uiboleht.

"Seetõttu algavadki Eesti koondise mängud pahatihti nii hilja, mis on raske eriti lastele ja noortele, kes peavad varem magama minema, aga ka tööinimestele, kellel on pikk päev selja taga ning järgmisel hommikul tuleb taas vara ärgata. Eriti puudutab see muidugi väljaspool pealinna elavaid inimesi," rääkis Uiboleht.

Sarnaselt Eesti meeste koondise mängudega algavad samadel kellaaegadel ka Soome, Läti ja Leedu koondise Rahvuste liiga alagrupimängud, selgub kolme riigi jalgpalliliidu kodulehelt.