Enampakkumisele pannakse eri piirkondade peale kokku ligikaudu 85 ruutkilomeetrit riigimaad, millele hinnanguliselt oleks võimalik paigutada kuni 1100 megavatti tuuleenergia tootmisvõimsusi. Sobivatel aladel tuleb enne tuulepargi rajamist läbida planeerimis- ja loamenetlus või aladel, kus planeerimisprotsess hetkel ei käi, menetlus algatada. 

"Seni on maismaa tuuleparke kavandatud peamiselt eramaadele, kuid nüüd tekib arendajatel juurdepääs riigi aladele, mida varem tuuleparkide rajamiseks kasutada ei saanud. See on oluline otsus, mis aitab kaasa puhta elektri tootmismahu kasvatamisele ja taastuvenergia eesmärkide saavutamisele. Oleme riigimaid põhjalikult uurinud ja kaardistanud alad, kus mõju loodusele ja inimestele on võimalikult väike," ütles kliimaminister Yoko Alender (RE). 

Keskkonnaagentuuri põhjalike uuringute tulemusena leiti tuuleenergia arendamiseks sobivaid erineva suurusega alasid üle Eesti: Türi, Väike-Maarja, Vinni, Kose, Paide, Põhja-Sakala, Haljala, Kadrina, Järva, Põltsamaa, Viljandi, Lääne-Harju, Järva, Rapla, Valga, Tõrva, Kose, Alutaguse, Lüganuse, Viru-Nigula, Mulgi ja Lääne-Nigula omavalitsustes. Uuringuid rahastati Eesti taaste- ja vastupidavuskava alusel eraldatud Euroopa Liidu vahenditest. 

Lisaks otsustas valitsus jätkata enampakkumistega ka nendel riigimaadel, mida keskkonnaagentuuri analüüs ei hõlmanud, kuid mille sobivus tuuleenergeetika arendamiseks selgub kohaliku omavalitsuse läbiviidava planeeringumenetluse käigus. Esialgu tähendab see, et enampakkumisele pannakse ka lõppfaasi jõudnud Lääneranna tuuleparkide planeeringusse jäävad sobivad riigimaa alad ning edaspidi korraldatakse enampakkumisi teistel riigimaa aladel.  

Enampakkumise võitja saab esmalt kuni kolmeks aastaks ehk arendusperioodiks tingimusliku hoonestusloa. Arendusperioodil tuleb jõuda tuulepargi ehitusloani. Pärast ehitusloa saamist peab hiljemalt kahe aasta jooksul valmima tuulepark. Riigimaa antakse hoonestusõigusega kasutusse kokku kuni 39 aastaks. 

Enampakkumise võitnud arendajad maksavad riigile tasu maa kasutamise eest, samuti makstakse maa kasutamise eest osa toodetud tuuleenergiast saadud tulust.  

Enampakkumistega alustatakse novembris ning neid teeb Riigimetsa Majandamise Keskus koos maa-ametiga.