Eesti riik on juba mõnda aega kohustanud sideteenuste pakkujaid säilitama kõiki sideandmeid vähemalt aasta. Seda hoolimata asjaolust, et selline praktika on vastuolus Euroopa Kohtu otsusega, mille kohaselt on tegemist inimõiguste rikkumisega.

Asjad jätkusid vanaviisi ka peale 2021. aasta Eesti riigikohtu samasugust otsust. Alles selle aasta 12. septembri Tartu ringkonnakohtu lahend, mis tunnistas sideandmed kriminaalmenetluses tõendina kõlbmatuks, tõi kaasa muutuse politsei ja prokuratuuri praktikas.

Sellele on järgnenud otsusest puudutatud organisatsioonide avalikud reaktsioonid. Kas ja kui palju kuritegusid muutuse tõttu nüüd lahendamata jääb, nagu nad väidavad, jäägu ekspertide hinnata. Soovin siin hoopis keskenduda ühele neis sõnavõttudes korduma kippuvale põhjendusele, mis retooriliselt pisendab sideandmete kogumisega kaasnevat privaatsuse riivet.

Kapo büroojuht Harrys Puusepp ütles Vikerraadiole antud usutluses, et "need sideandmed ei ole sõnumite sisu või kes kellele helistas ja millal kus viibis." Sama ütles oma arvamusartiklis ka Rando Käsper: "Vältimaks igasuguseid arusaamatusi, siis sideandmete puhul ei räägi me inimeste omavaheliste kõnede ja sõnumite sisust. Sideandmed on tehnilised andmed, mis on seotud teenuse kasutaja isiku või teenuse kasutamise faktiga, näiteks telefoninumber, kõne algus- ja lõpuaeg, sõnumi edastamise hetk, kärjetunnus, IP-aadressid."

Sellised väited on levinud, kuid eksitavad, sest sideandmed võivad kellegi eraelu kohta sõnumite sisust rohkemgi öelda.

Sideandmed on metaandmete ehk andmete kohta käivate andmete alaliik. Täpsemalt on tegemist kommunikatsiooni metaandmetega, mis hõlmavad kõike peale teate sisu.

Sideandmete põhjal saab ilma teadete sisu teadmata inimese kohta üpris tervikliku pildi. Näiteks, kui teile kuuluv telefon viibib Türisalu pangal ja sellelt tehakse kõne Eluliinile, siis sellest saab teha järeldusi teie meeleseisundi kohta. Kui saate kõne oma pangalt ja seejärel saadate e-kirja võlanõustajale pealkirjaga "Nõustamisele registreerumine", siis selle põhjal saab teha järeldusi teie majandusliku olukorra kohta. Kui vestlete telefonitsi günekoloogiga, seejärel teete endale kuuluvast arvutist internetipäringu "abort Tallinnas" ning helistate Lääne-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku registratuuri, siis nende sideandmete põhjal saab teha järeldusi teie eraelu kohta.

Failide metaandmed on andmed nende autori, tüübi, loomise aja, loomiseks kasutatud tark- ja riistvara ning muu sellise kohta. Pildifailidega seotud metaandmed võivad lisaks juba mainitule sisaldada ka teavet pildi tegemise asukoha kohta. Näiteks paljastas ajakiri Vice 2012. aastal John McAfee asukoha, kes mõrvakahtluse tõttu ennast politsei eest varjas, kui avaldas temast tehtud foto, mille metaandmetes olid pildi tegemise koordinaadid.

Mida rohkem selliseid andmeid kellegi kohta failide, postituste, päringute, rakenduste, seadmete ja teenusepakkujate kaudu kogutakse, seda terviklikum on temast kujunev pilt. Seda kinnitab Ameerika Ühendriikide Riikliku Luureagentuuri üldnõunik, Stewart Baker, kes on öelnud, et metaandmed absoluutselt ütlevad sulle kõike kellegi elu kohta. Kui sul on piisavalt metaandmeid, siis sul pole sisu vaja.

Kindral Michael Hayden, endine Riikliku Luureagentuuri ja Luure Keskagentuuri juht, on seda kinnitanud, öeldes, et "Me tapame inimesi metaandmete põhjal." Metaandmete kogumise ja säilitamise tähtsuse pisendamine on seega avalikkust eksitav.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.