Põhja-Iirimaal tõusid protestantide paraadi eel pinged

Ühendkuningriigi peaminister Andy Burnham kutsus pühapäeval üles rahule, kui Põhja-Iirimaa väikelinnas Portadownis kogunesid tuhanded inimesed, et takistada Briti-meelsete protestantide rongkäiku liikumast läbi valdavalt katoliikliku piirkonna.
Pinged teravnesid pärast seda, kui kohus andis ööl vastu pühapäeva loa Oranje ordu marsiks, mis viimati toimus 28 aastat tagasi.
Põhja-Iirimaa vastuolulisi rongkäike reguleeriv sõltumatu organ oli andnud 35 oranje ordu liikmele loa marssida pühapäeval alates kella kaheksast hommikul vaikselt mööda Portadownis asuvat Garvaghy teed, seda ilma orkestrite ja toetajateta.
Burnham kutsus üles kõiki osapooli rahule, lisades intervjuus BBC televisioonile, et Põhja-Iirimaal on tehtud [katoliiklaste ja protestantide lepitamisel – toim.] suuri edusamme ja ta ei soovi näha tagasilangust.
Põhja-Iirimaad laastas kolm aastakümmet konflikt peamiselt katoliiklastest Iiri-meelsete vabariiklaste ja protestantidest Ühendkuningriigi-meelsete unionistide vahel ning Garvaghy tee muutus 1990. aastate lõpus konflikti oluliseks tulipunktiks.
Pühapäeva varahommikul kogunes umbes 2000 inimest Belfastist umbes 40 kilomeetrit edelas asuva Portadowni Garvaghy tee piirkonnas vastumeeleavaldusele, et takistada Oranje ordu marssi.
Kohal olid suured julgeolekujõud ning politsei hoidis Oranje ordu rongkäiku kiriku saalis kinni, teatas AFP korrespondent.
Põhja-Iirimaa esimene minister Michelle O'Neill Iiri vabariiklikust Sinn Feini parteist mõistis hukka kohtuotsuse, mis lubas marsil toimuda.
"Meie sõnum täna on selge. Tagasiteed ei ole. Ei homme. Ei kunagi," ütles O'Neill.
Ta ütles, et toetab Garvaghy tee elanike õigust protestida tema sõnul "selle soovimatu sektantliku marsi vastu".
Sinn Feini president Mary Lou McDonald ütles vastumeeleavaldajatega koos kõndides ajakirjanikele, et elanikud ja kogukond on tulnud kaitsma oma õigust elada vabana sektantlikust ahistamisest.
"Alates 1998. aasta Suure Reede rahuleppest, mis lõpetas Põhja-Iirimaa nn rahutused, on tehtud palju edusamme ... see on olnud ümberkujundav. Inimeste elud on põhjalikult muutunud," ütles ta ja lisas: "Me ei lähe tagasi".
Rongkäik oli üle elanud mitu viimase hetke juriidilist vaidlustust.
Belfasti kõrgema kohtu kohtunik blokeeris selle laupäeval ajutiselt, hoiatades, et pikaajaline vaidlus võib laieneda üle kogu Põhja-Iirimaa ja kutsudes osapooli üles "kuristiku servalt tagasi astuma".
Kuid veidi enne südaööd tühistas kolmest kohtunikust koosnev apellatsioonikohtu kolleegium keelu, otsustades, et kohtunik oli teinud õigusliku vea.
Sisuline juriidiline vaidlustus saadeti tagasi kõrgemasse kohtusse, kuid apellatsioonikohtu otsus jättis rongkäigule vabaduse alustada pühapäeval kell 8.00.
Kohalik parlamendiliige britimeelsest Demokraatlikust Unionistlikust Parteist Carla Lockhart nimetas apellatsioonikohtu otsuse tühistamist seismiliseks ja ütles, et elanikel pole midagi karta.
"Kolmkümmend viis meest, kes kõnnivad vaikselt ja korrektselt mööda teed ilma orkestriteta; pole midagi karta," ütles ta.
Konfrontatsioon, mida tuntakse Drumcree vaidluse nime all marssijate külastatava kiriku järgi, muutus 1990. aastate lõpus oluliseks tulipunktiks. Katsed paraadi läbi suruda või selle toimumist takistada põhjustasid korduvalt tõsiseid korrarikkumisi.
Paraadide komisjon asutati 1998. aastal, mil suure reede rahulepe suures osas lõpetas kolm aastakümmet kestnud konflikti Briti võimu üle, mida tuntakse rahutuste nime all.
See keelas ordul sel aastal marsruudi läbimise ja on järjekindlalt tagasi lükanud ka hilisemad taotlused.
Küsimus kerkis uuesti esile augustis, kui kõrgem kohus tühistas komisjoni viimase piirangu menetluslike vigade tõttu, otsustamata siiski, kas ordul on õigus mööda Garvaghy teed marssida.
Seejärel esitas ordu uue taotluse, mis viis otsuseni lubada piirangutega rongkäik.
Oranje ordu on britimeelne organisatsioon, mis on saanud oma nime Oranje Willemi, protestandist hollandlase järgi, kes haaras 1689. aastal Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa trooni katoliiklasest kuningalt James II-lt.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: AFP-BNS










