Euroopa Kohus on korduvalt öelnud, et riik ei tohi panna ettevõtetele kohustust koguda võimalike kriminaalmenetluste tarbeks lausaliselt sideandmeid. Eesti, nagu paljud teised riigid, on niisuguse kohustuse kehtestanud.

Ehk kõik siin tegutsevad sidefirmad peavad vähemalt aasta aega hoidma alles andmeid selle kohta, kes kellele helistas või sõnumi saatis ning milliste mastide levipiirkonnas mõni seade kindlal ajahetkel paiknes.

Septembris, kui ringkonnakohus tunnistas lubamatuks tõendiks Parvel Pruunsilla kaasuses tarvitatud sideandmeid, nägi ka prokuratuur, et senisel moel enam edasi ei saa ning loobus esialgu sideandmete kasutamisest. Ministeeriumid lubasid seepeale, et leiavad hiljemalt detsembriks lahenduse.

Siseministeerium pakub välja pool rehkendust

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik kohtub sel nädalal justiitsministeeriumi esindajatega ning pakub välja, et seadusi muudetaks kahes etapis.

"Esmase mõttena tahame me jõuda selleni, et õiguslikult oleks reguleeritud ligipääs nendele sideandmetele, mida sideettevõtjad täna niikuinii ärilistel eesmärkidel koguvad," rääkis Kaasik.

Siseministeeriumi hinnangul tuleks muuta kriminaalmenetluse seadustiku punkti, mis ütleb, et uurimisasutus võib kohtu loal küsida ettevõtjatelt neid andmeid, mida elektroonilise side seadus koguda käsib. Kuidas punkt täpsemalt sõnastatakse, pole veel teada, sest arutelud ministeeriumite vahel alles käivad.

"See peakski viitama justnimelt nendele andmetele, mida side-ettevõtjad koguvad niikuinii," ütles Kaasik.

Samas pole esialgu plaanis muuta elektroonilise side seadust. See tähendab, et kohustuslik kogumisnimekiri jääks ettevõtjate jaoks kehtima.

"See on protsessi teise etapi küsimus, et millistel alustel milliseid andmeid oleks tulevikus võimalik ja mõistlik koguda, lähtuvalt sellest, et me ei saa neid lausaliselt ja igal pool koguda," ütles Kaasik. "Sama probleemiga võitlevad kõik Euroopa riigid, et millised need lahendused oleksid, mis oleks kooskõlas Euroopa kohtu otsustega."

Sidefirmad peaks oma andmekogud kaheks jagama

Elisa ja Telia esindajad ütlesid oktoobris ERR-ile, et ettevõtteid ei erista praegu kuidagi neid andmeid, mida riik käsib neil koguda ja neid andmeid, mida nad koguvad vabatahtlikult. Nad selgitasid, et senikaua, kui riik kogumiskohustust ei kaota, pole ettevõtetel mõtet kahte eraldi andmekogu pidada. Nii-siis säilitatakse andmeid vähemalt nii suurel hulgal ja nii kaua, kui seadus käsib.

See praktika aitas aastaid ka prokuratuuri. Riigi juhtivprokurör Taavi Pern rääkis oktoobris ERR-ile, et tegelikult pole prokuratuur riigi sunnil kogutud andmeid juba kolm aastat kasutanud, kuna riigikohus tuletas Euroopa Kohtu lahendeid meelde juba 2021. aastal.

Pern ütles, et pärast seda on prokuratuur kõigis oma taotlustes viidanud ärilistel eesmärkidel kogutud andmetele. Hädaga leitud skeem töötas septembrini, mil riigikohus ütles, et ka taoline lahendus ei sobi, sest kogumiskohustus on endiselt alles.

Võib mulje jääda, et praktikas ei muuda midagi ka siseministeeriumi väljapakutud lahendus.  Joosep Kaasik sellega ei nõustu. Tema sõnul tõmmatakse kohustuslikus korras ja vabatahtlikult kogutud andmete vahele selge piir.

Siseministeerium on ka ettevõtetelt uurinud, missuguseid andmeid nad vabatahtlikult säilitavad. "Täna me täpselt seda öelda ei saa, kuhu see piir vahele tõmmatakse," sõnas Kaasik "Seda informatsiooni me nende käest praegu küsime ja selle pinnal langetame me ka järgmised otsused."

Kaasik möönab, et väljapakutud lahenduse mõjul on täiesti võimalik, et mõnelt ettevõttelt saavad uurimisorganid vähem ning mõnelt rohkem andmeid.

"See on võib-olla selle lahenduse kõige suurem probleem. Aga igal juhul on see parem, kui üldse mitte neile andmetele ligi pääseda," ütles ta.

Arutelud võivad võtta veel aastaid

Joosep Kaasik kordas, et paralleelselt jääb ettevõtetele alles ka kohustus koguda elektroonilise side seaduses loetletud andmeid.

Asi on selles, et kaitsepolitsei ja välisluureamet kasutavad neid sideandmeid ka väljaspool kriminaalmenetlust ning kui ettevõtjatele seatud kohustus lihtsalt kaotada, muutub julgeolekuasutuste töö raskemaks.

Justiitsministeeriumi karistusõiguse nõunik Markko Künnapuu rääkis oktoobris ERR-ile, et tegelikult puudutavad Euroopa Kohtu lahendid ka julgeolekuasutusi. Ta märkis, et riigi julgeoleku tagamise eesmärgil saab sidefirmadele andmete laussäilitamise kohustuse panna siis, kui julgeolekule on vahetu oht.

Joosep Kaasik ütles, et elektroonilise side seaduse ja säilitamisküsimusega tegeletakse edasi. "See ei ole selline asi, mida me suudame ära lahendada ühe korra või ühe aastaga. See on natukene pikem protsess," sõnas Kaasik.

Ta märkis, et erinevatest võimalustest räägiti ka hiljutisel Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel. "Ka seal tõdeti, et sellele tuleb leida mingi üle-euroopaline lahendus, kuidas neile sideandmetele ligi pääseda. Aga see kindlasti ei ole kiire lahendus, see on aastaid kestev protsess," ütles Kaasik.

Sestap usub ta, et siseriiklik selgus kogumiskohustuse asjus tuleb leida enne, kui asi Euroopa tasandil ära lahendatakse.

"Mis puudutab esimest etappi, me tahaksime kindlasti jõuda lahenduseni järgmise aasta jooksul. Teise etapiga me hakkame paralleelselt tegelema," kirjeldas asekantsler edasist ajakava.

Sideandmete üle peetavat arutelu kommenteerides märkis Kaasik, et tema hinnangul on see liikunud valele rajale.

"Me räägime ainult õigusest privaatsusele ja teiselt poolt menetlusasutuste vajadusest andmetele ligi pääseda. Tegelikult pole ühelgi menetlusasutusel neid andmeid vaja. Nende andmete kasutamine on vajalik nende inimeste jaoks, kes on kuriteo ohvriks langenud," sõnas Kaasik.