Kõige haruldasem maal Ugala kunstikogus on Johannes Võerahansu "Talvine Pühajärve maastik", mis jõudis Viljandisse pärast sõda, kui kultuuriministeeriumil oli kombeks osta kunstnikelt teoseid oma allasutustele.

Kuid Ugala kunstikogus on aukohal ka Nikolai Kormašov, Olav Maran, Silvia Väljal, Ilmar Torn, Evi Tihemets, Herald Eelma ja teised.

"See näitab Eesti kunsti kinkimise traditsiooni. Enamus töid on siia sattunud kas teatri juubeli või mingite tähtsate sündmuste tähistamiseks. Sest iga selle tähtsündmuse tähistamiseks on valitud tolle hetke tippkunstniku looming," selgitas näituse "Ugala 105: kadumatu kunst" kujundaja Liina Unt.

Ugala kunstikogusse kuulub ka kaks maali Nikolai Kormašovi kolmeosalisest sarjast "Rohud".

"Need jõudsid Ugala teatrisse, kui me avasime selle uue maja. Siis Viljandi Metsakombinaat kinkis meile need. See oli 1982. aastal," ütles Enn Kose, kes oli Ugala teatri direktor aastatel 1973 kuni 2000.

Ajal, mil maalid näitusel ei ole, on need garderoobides näitlejaid rõõmustamas.

"Nii palju kui võimalik, on need meil eksponeeritud, aga siis ainult oma maja inimestele ja külalistele, kes (teatrimajas) tagapool käivad," ütles Ugala teatrijuht Garmen Tabor.

Ugala teatri sünnipäeval jagati ka kolleegipreemiaid. Näitlejatöö eest said tunnustuse Maarja Mõts, Liisa Pulk, Jass Kalev Mäe ja Janek Vadi, aasta parim uuslavastus on Ringo Ramuli "Me peale ülalt jälle paistsid tähed".

Ugala teatri 105. hooaja lõpetab suvelavastus "Kondas ja maasikasööjad", mis räägib Viljandis elanud kunstnikust Paul Kondasest, kelle sünnist möödub tänavu 125 aastat.

"Seal on sisse kirjutatud mitmed selleaegsed Viljandi tegelased, keda inimesed tunnevad. Ja on humoorikalt ja ka hellalt mõeldud ühe inimese elu peale, kes oli Viljandis väga oluline," selgitas Tabor.