Belgias loodi valitsus parempoolse rahvusliku partei juhtimisel

Belgial õnnestus pärast peaaegu kaheksa kuud kestnud kõnelusi moodustada valitsuskoalitsioon, mida esimest korda juhib parempoolne rahvuslik partei N-VA, kuna nn eliidivastased poliitilised jõud suurendavad oma võimu Euroopas.
Peaministriks saab partei N-VA asutajaliige Bart De Wever. N-VA on pooldanud Belgia hollandikeelse poole Flandria suuremat iseseisvust ning taotlenud selle ja Valloonia, prantsuskeelse osa, eksisteerimist liitriikidena, kirjutas Financial Times.
Pärast seda, kui De Wever kohtus reede hilisõhtul kuningas Philippe'iga, teatas palee, et valitsuskokkulepe on saavutatud.
Ühe koalitsioonipartneri Les Engagés juht Maxime Prévot ütles: "Siin me oleme! Belgial on lõpuks julge ja vastutustundlik valitsuskokkulepe, mis mõtleb tulevastele põlvedele."
Flaami rahvuslane saab esimeseks N-VA poliitikuks, kes asub peaministri ametisse. Ta on juhtinud erakonda alates 2004. aastast ning olnud Belgia suuruselt teise linna Antwerpeni linnapea alates 2013. aastast.
Linnapeana on ta pooldanud jõulisi meetmeid kokaiini salakaubaveo vastu võitlemiseks Antwerpeni sadamas, sealhulgas armee kaasamist.
Ta avaldas hiljuti raamatu "On Woke", milles süüdistab "suurt osa intellektuaalsest eliidist" inimeste suunamises äärmuslikumatesse parempoolsetesse rühmadesse.
De Wever liitub teiste parempoolsete rahvuslike liidritega EL-is, tugevdades Euroopa Konservatiivide ja Reformistide partei häält Euroopa Ülemkogus. Selle partei ridades on ka näiteks Itaalia peaminister Giorgia Meloni.
Kui De Wever annab esmaspäeval ametivande, võib üheks tema esimeseks ülesandeks olla osalemine EL-i liidrite kohtumisel, mis keskendub Euroopa kaitsepoliitikale.
Uus koalitsioon, mida kutsutakse Arizonaks (sest erakondade värvid vastavad USA Arizona osariigi lipule), hõlmab ka flaami Kristlikke Demokraate (CD & V) ja vasakpoolset Vooruiti. Prantsuskeelsetest erakondadest kuuluvad koalitsiooni liberaalne Mouvement Réformateur (MR) ja tsentristlik Les Engagés.
NV-A-l on 24 kohta koalitsiooni 82-st kohast Belgia parlamendis.
Belgial on pikk valitsuse moodustamise ajalugu, osaliselt seetõttu, et riik on piirkondlikult jagunenud, mistõttu peavad erinevate keele- ja poliitiliste eelistustega erakonnad läbirääkimisi pidama ühise föderaalse valitsuse loomiseks.
2011. aastal purustas riik rahuajal valitsuseta veedetud demokraatia pikima aja rekordi – 541 päeva, kokkuleppele jõuti pärast peaaegu 500 päeva kestnud kõnelusi.
Arizona kõnelused kukkusid viimasel hetkel peaaegu läbi, kõnelused venisid ja kestsid reede hilisõhtuni.
Eelmise aasta juunis toimunud valimistel kogus N-VA umbes 16 protsendiga suurima häältesaagi, kellele järgnes paremäärmuslik partei Vlaams Belang (VB), mis pooldab Flandria täielikku lahkulöömist ja on koalitsiooniläbirääkimistel kõrvale jäänud.
Viie koalitsioonipartei vahelisi läbirääkimisi raskendasid ideoloogilised erinevused poliitikavaldkondades, sealhulgas maksureform ja eelarve küsimused. De Wever on kutsunud radikaalsete maksusoodustuste ja maksureformi poole, millega vasakpoolsel Vooruiti erakonnal on raske nõustuda.
Toimetaja: Aleksander Krjukov