Eestis on veel üle 120 000 majapidamise püsiva kiire internetiühenduseta

Eestis on kaabliga kiire interenetiühendus jõudnud tihedamalt asustatud maapiirkondadesse, kuid on veel üle 120 000 majapidamise, kus sellist ühendust pole. Peamiselt asuvad need kodud põhivõrgust märksa kaugemal, nii et paljudel juhtudel on valguskaabli majani vedamine väga kallis ja riigi toetusest igal pool ei piisa.
Lairibaühenduse ehk valguskaabliga internetiühenduse puhul on üks keerukamaid piirkondi Kagu-Eesti, kus paljud veel ootavad "viimase miili ühendust" oma koduõuele.
Võrumaal Antsla vallas on inimesed lootuse kaotanud, ütles vallavanem Avo Kirsbaum.
"Seal, kus on olemas põhikaabel, seal ehk on veel mingisugne lootus võib-olla kilomeetri raadiuses seda ühendust saada. Selle viimase miiliga üht-teist on paremaks läinud, aga kõik see käib nagu teosammul ja vahel tundub, et 5G levi jõuab kiiremini järgi kui kaabelühendused," ütles Kirsbaum ERR-ile.
Põlva linnorkestri dirigendi Peeter Änilase kodu lähedal on tema sõnul lairibaühenduse põhivõrk, ent 11 aasta jooksul ei ole valguskaabel tema koju jõudnud. Änilane elab Põlva linnast 10 kilomeetri kaugusel Partsi külas.
"Ma olen üritanud seda saada, on olnud erinevaid meetmeid, erinevaid ettevõtteid, kes on seda alustanud. Päris alguses oli mul vaskkaabel, seda teenust enam ei pakuta. Ja nüüd on siis üle õhu olen erinevaid lahendusi proovinud, aga see ei ole stabiilne ühendus," rääkis Änilane.
Hindade tõusu tõttu on riik otsustanud eraldada lairibaühenduseks senise 3000 euro asemel 4500 eurot toetust ühe aadressi kohta. Kuna aga ühenduse väljaehitamine on eraettevõtte teha, ei pruugi sellest toetussummast enam piisata rääkis Enefiti kiire interneti projektijuht Mait Rahi.
"Küsimus on selles, et toetust makstakse sellest parimal juhul 70 protsenti. See ülejäänud osa, ca 1500 eurot, on võrguehitaja omainvesteering ja tema vaatab nüüd ringi, et kustkohast ma selle tagasi peaksin teenima. See on päris suur raha ühe kliendi pealt 20 aastaga tagasi korjata. Selle eeldus on, et kõik need kliendid ka liituvad ja tarbivad. Praktikas aga kõik ju ei liitu ja kõik ei tarbi. Ehk et see tõmbab ülemise tasuvuspiiri meiesugustel oluliselt allapoole. Kui hüvitise määr oleks kõrgem, siis on valmisolek ehitada ja taotlusi esitada ka oluliselt suurem," selgitas Rahi.
Riik on murest teadlik, kinnitas justiits- ja digiministeeriumi sideturgude talituse nõunik Raigo Iling. Lihtsat lahendust aga pole, sest lairibaühendust toetatakse Euroopa Liidu fondide rahaga ja seal on piirid ees, mis ulatuses võib ehitust toetada.
"Meil on planeerimisel toetusmeede, kus me kasutame Euroopa Reigionaalarengufondi vahendeid. Seal on Euroopa Liidu poolt maksimum 70 protsenti toetusmäär ja ülejäänud peab tulema kas toetuse taotlejatelt või riikliku kaasfinantseeringuga. Aga riiklikku kaasfinantseeringut me eelarveolude tõttu saanud ei ole," tõdes Illing.
Osa hajaasustuse elanikke on läinud satelliitinterneti teed.
Iling tõdes, et Starlink on omahinna poolest tõesti soodsam kui valguskaabli vedamine, kuid tarbijale võib kaabel ikkagi soodsam olla ja rahaliselt satelliitühendust ei toetata.
"Kaabel on püsivam ja pikaajalisem investeering. Kaabel on maa sees, kui teda ära ei lõhuta, ei juhtu temaga midagi, see on 50-, võib-olla 100-aastane investeering. Kui me räägime igasugustest mobiilside seadmetest, mastidest, satelliidist, siis ta võib täna olla, ta võib homme mitte olla," ütles Illing.