Kõrgemate riigiteenijate palga indeks on sama, mida kasutatakse pensionide indekseerimiseks ja tänavu on see 1,057, mis tähendab 5,7-protsendist palgatõusu. Samas tehti mullu seadusemuudatus, mis tähendab et kõrgemate riigiteenistujate palgatõus on jagatud kaheks: täisindeksi ja ajutiseks indeksi palgamääraks.

Täisindeksi ehk 1,057-ga korrutatakse läbi presidendi, riigikogu esimehe, riigikohtu esimehe, riigikogu aseesimehe, riigikogu komisjoni esimehe ja fraktsiooni esimehe, riigikogu komisjoni aseesimehe ja fraktsiooni aseesimehe, riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Eesti Panga nõukogu esimehe ja liikme ametipalk.

Ajutise indeksi ehk 1,029-ga korrutatakse läbi peaministri, ministri, riigikohtu liikme, riigisekretäri, riigi peaprokuröri, ringkonnakohtu kohtuniku, maa- ja halduskohtu kohtuniku, riikliku lepitaja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametipalk .

Alates 1. aprillist kerkib president Alar Karise, riigikohtu esimehe Villu Kõve ja riigikogu esimehe Lauri Hussari palk 9724 euroni (praegu 9200 eurot). Peaminister Kristen Michali palk tõuseb 9013 euroni (praegu 8759 eurot).

Ülejäänud ministrite palk tõuseb 7445 eurolt 7661 euroni. Riigikogu lihtliige hakkab saama kuus senise 5979 euro asemel 6320 eurot.

Riigikogu aseesimehe ametipalk saab 1. aprillist olema 8265 eurot, sama palka saavad ka riigikogu komisjoni esimees ja fraktsiooni esimees ning riigikontrolör ja õiguskantsler.

Kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.

Valitsuse ettepanekul rakendatakse kaheks jaotatud indekseerimist neljal järjestikusel aastal – erisus kehtib kuni 2028. aasta 31. märtsini, mil taastub senine ametipalkade arvutamise kord.