Augustis saatis kultuuriminister Heidy Purga kooskõlastusele määruse eelnõu, mis näeb ette, et riiklike kultuuripreemiate summad jäävad samasuguseks, nagu need on aastakümneid olnud: elutööpreemiaks pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest 64 000 eurot ning aastapreemiaks eelmise aasta väljapaistvate tööde eest 9600 eurot.

Mitu erialaliitu on plaani kritiseerinud, kuid MTÜ Eesti Kinoliit, kes jättis samuti eelnõu preemiasummasid puudutava osa kooskõlastuseta, tegi ettepaneku, et õigluse mõttes tuleks preemiad tagasiulatuvalt indekseerida.

Kinoliidu tegevjuht Marika Streimann meenutas, et esimesed preemiad anti välja 1991. aastal ning sisuliselt ei ole nende summad pärast seda muutunud, sest toonane elutööpreemia suurus oli miljon krooni, millest eurole üleminekul kujunes 64 000 eurot, ning riiklik aastapreemia oli 150 000 krooni, mis eurole üleminekul ümardati 9600 euroni.

"Seega maksab Eesti riik täna kultuuripreemiate laureaatidele sisuliselt sama nominaalsumma, mis 35 aastat tagasi, kuigi selle raha tegelik väärtus ja ostujõud on selle aja jooksul oluliselt vähenenud," tõdes liidu tegevjuht Marika Streimann.

Samas korrigeeritakse ministri ametipalka, mis on määratud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega, iga-aastase indekseerimise kaudu.

"Viimastel aastatel on ministri kuupalga kasv olnud suurusjärgus 200–400 eurot, ka praeguse ajutise piirangu perioodil on kasv olnud ligikaudu 200 eurot ehk 2,7–2,9 protsenti aastas," ütles Streimann.

Ta märkis, et avalikus teenistuses on kasutusel ka tulemus- ja muutuvtasud ning rahandusministeeriumi andmetest nähtub, et kantslerite muutuvpalk võib ulatuda mitme tuhande euroni aastas.

"Me ei sea kahtluse alla avaliku teenistuse töötasude indekseerimise ega tulemus- ja lisatasude maksmise põhimõtteid. Vastupidi, peame õigeks, et riik korrigeerib oma töötajate tasusid vastavalt majanduskeskkonna muutumisele," lausus Streimann. "Sama põhimõtet tuleks rakendada ka riigi kõrgeimate kultuuriliste tunnustuste puhul."

Kinoliit rõhutas, et kultuuripreemia on Eesti riigi kõrgeim tunnustus inimese elutöö või aasta silmapaistva kultuurilise saavutuse eest ning seetõttu peab ka preemia suurus väljendama selle tunnustuse tänast väärtust, mitte 35 aasta tagust ostujõudu.

Liit tegi ettepaneku indekseerida riiklike kultuuripreemiate suurused tagasiulatuvalt alates 1991. aastast 2,7 protsenti aastas, kasutades eeskujuks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade indekseerimise põhimõtet. Edaspidi peaks indekseerimist rakendama igal aastal.

"Kinoliidu hinnangul on tegemist põhimõttelise küsimusega: kui riik peab õigeks indekseerida oma juhtide ja ametnike töötasusid, peaks sama põhimõte kehtima ka neile inimestele, kelle loomingulist panust riik oma kõrgeimate kultuuriliste autasudega tunnustab," tõdes kinoliidu tegevjuht.

Streimann lisas, et kultuurivaldkond on preemiasummade külmutamist korduvalt kritiseerinud ning kultuuriministeerium ja erinevad kultuuriministrid on aastate jooksul väljendanud valmisolekut preemiasummade tõstmist kaaluda, kuid seda ei ole seni riigieelarve piirangutele viidates tehtud.

"Kinoliidu hinnangul ei ole põhjendatud olukord, kus 35 aasta jooksul ei ole riigieelarvest leitud võimalust korrigeerida kaheksa silmapaistva kultuuritegija tunnustamisega seotud preemiasummasid, samal ajal kui riigi juhtimise ja avaliku teenistuse tasustamisel on indekseerimine kujunenud tavapäraseks põhimõtteks," lausus Streimann.

Varem on Eesti tantsukunsti ja tantsuhariduse liit teinud ettepaneku siduda toetussummad kultuuritöötaja miinimumtasuga ning Eesti esitajate liit öelnud, et kultuuri elutööpreemia peaks olema samas suurusjärgus olümpiamängudel kuldmedali võitnud sportlase preemiaga, mis on 100 000 eurot.

Kultuuriministeerium lubab arutleda

Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Liisi Rohtung ütles ERR-ile, et ministeerium mõistab tagasisidet kultuuripreemiate summadele ning saab aru vajadusest need üle vaadata.

"Preemiate suuruse küsimus tuleb kindlasti tulevikus uuesti arutelu alla ning seega on loomeliitude tagasiside väga oluline," sõnas Rohtung.

Eesti esitajate liidu varasema kriitika kohta, et määruses kirjeldatud preemiate määramise komisjoni töökorraldus annab liiga suure sõnaõiguse komisjoni esimehele ning jätab ka võimaluse otsus liisuheitmise teel teha, mis pole sisulist hindamist eeldava otsuse tegemiseks sobilik meetod, ütles Rohtung, et praegusest tagasisidest ei ilmne, millist alternatiivset lahendust liit pakuks.

"Määruses on kirjas ka võimalused korraldada veel üks hääletusvoor või jagada preemia mitme kandidaadi vahel ning valiku eest vastutab komisjoni esimees," sõnas ta. "Viimastel aastatel pole komisjoni töökorralduses komisjoni esimehe ainuotsust tarvis olnud ja see on jäetud seadusesse pigem varuvariandina võimaliku patiseisu lahendamiseks."

Rohtung märkis, et tulevikku vaadates on põhjust rõõmustada, sest riiklike kultuuristipendiumite summa tõsteti sellel aastal 2300 eurolt 10 000 euroni ning selle abil saavad Eesti noored andekad loovisikud end täiendada nii Eestis kui ka välismaal. Stipendiumitele kandideerimine kuulutatakse välja septembris.