Tiktokis on video sõira teost, mille autoriks on noor võrokene Hipp Saar, kelle sooviks on populariseerida maaelu ja võru keelt.

"Inimestele meeldivad need just keele pärast. Neil on nuputamist selle üle, et näiteks lapsed kommenteerivad kõrvalt, kas see on soome keel või mis keel see on. Ja mõni jällegi kommenteerib, et näed kui tore, et keegi räägib võru keelt," lausus Saar.

Saar veab Tartus ühes sõbranna Eliisabet Rajuga ka võru keeleklubi ning teeb võrukeelset taskuhäälingut "Poodi man" – sõnaga, nad pakuvad lahendust küsimusele, kuidas viia võru keel noorteni.

"Ma arvan, et see peabki otse noortelt tulema. Et kui meie ise mõistame seda, et keel on tähtis, siis on seda ka lihtne teistele noortele edasi anda," ütles Raju.

Võru keeleteadlane Sulev Iva tõdes, et võru keel on suuresti kolinud sotsiaalmeediasse. Näiteks on tema enda algatatud võru keelsete meemide tegemine kogunud hulgaliselt jälgijaid ja järgijaid, aga väga populaarne on ka võru keele tõlkemasin, mis on pannud inimesed julgemalt keelt kasutama.

"Muidu oli nii, et ei ole harjunud, et teeme eesti keeles. Aga väga paljud on läinud üle võru keele peale, teevad oma sotsiaalmeediapostitusi, saadavad üksteisele sõnumeid, et kõik on muutunud omakeelseks," lausus Iva.

Suulise keele kõrval võru keele kujunemine ka kirjutamise -ja lugemiskeeleks on Võru instituudi vastse juhi Ivari Padari sõnul suurim muutus, mis 30 aasta jooksul on toimunud. Tema eesmärk on ka märgatavalt tõsta võru keele mõistjate hulka. 2021. aastal oli neid rahvaloenduse järgi 86 000.

"Meil käib nüüd töö selle peale, et kui 2031. aastal tuleb rahvaloendus, siis meil oleks võru keelest arusaajaid ikka vähemalt 100 000, meil on plaanid paigas," ütles Padar.

Samas ei ole võrokesed jätnud jonni võru keelele keelestaatuse saamiseks. Petitsioon.ee lehel on juba kogutud üle 1000 allkirja algatusele  tunnustada Eesti vabariigi keeleseaduses seto ja võru keelt lõunaeesti piirkonnakeeltena.