Starship ilmus pilvede vahelt välja pärast Maa atmosfääri taassisenemise äärmusliku kuumuse üleelamist SpaceX-i Lõuna-Texase Starbase'i baasi kohal, libisedes sujuvalt teise stardiplatvormi kohal asuvate mehaaniliste haaratsite vahele.

See on verstapost kosmosetööstuse aastakümneid kestnud püüdlustes luua täielikult taaskasutatavaid raketisüsteeme, mis võib drastiliselt vähendada missioonide kulusid ja võimaldada sagedasemaid starte.

"See oli kosmoselendude Püha Graal, läbi tule sööstmine, et kosmisesõiduk õhust kinni püüda. Püüdsime Starshipi kinni ja nüüd muutub kõik," ütles SpaceX-i pressiesindaja Dan Huot.

See oli maailma suurima ja võimsaima raketisüsteemi 15. katselend. Seni on kosmoselaevad olnud ühekordsed ja need on pärast missioone kas hüljatud või hävitatud, kuid see muudab iga stardi kalliks ja ressursimahukaks ettevõtmiseks.

Kosmoselaev Starship, mis annab nime SpaceX-i raketisüsteemile, tegi oma 22-tunnise reisi jooksul 14 tiiru ümber Maa ja paigutas orbiidile 26 satelliiti Muski Starlinki internetivõrgustiku jaoks.

SpaceX oli varem naasvaid kanderakette püüdnud kolm korda. Starshipi "püüdmine" oli aga keerulisem, sest kosmoselaev langes kanderakettidega võrreldes palju kiiremini ja palju kõrgemalt.

"Kallistasin laeva selle naasmisel," postitas Musk püütud aluse kohta sotsiaalmeediaplatvormil X, jagades erinevate nurkade alt tehtud videoid ja lisades, et see näeb suurepärane välja.

Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse kosmosevaldkonna ekspert Clayton Swope nimetas missiooni tohutuks tehniliseks saavutuseks, mis tõestab, et kogu Starshipi kui täielikult taaskasutatava kosmoselaeva idee võib toimida.

"Vaatame, kui kiiresti nad suudavad seda korrata," lisas ta.

Georgetowni ülikooli julgeoleku ja areneva tehnoloogia keskuse analüütik Kathleen Curlee kiitis saavutust, kuid ütles, et teha on veel palju tööd.

"SpaceX vajab mitut korduvat edu, et tõestada valmisolekut tundlike lastide ja missioonide käsitlemiseks," lausus Curlee.

Mõned Starshipi versioonid on mõeldud internetisatelliitide ja andmekeskuste orbiidile saatmiseks, samas kui teised on loodud inimeste transportimiseks Kuule ja Marsile.

Maailma rikkaim inimene Musk on oma osaliselt taaskasutatavate Falconi rakettidega juba kosmosesektoris revolutsiooni teinud, saates regulaarselt orbiidile satelliite ja viies astronaute Rahvusvahelisse Kosmosejaama (ISS).

Kuid Starshipi projekti on vaevanud viivitused, kuna SpaceX maadleb uudsete insenertehniliste väljakutsetega, sealhulgas lahendamata probleemiga, kuidas tankida kosmoselaeva orbiidil – see on aga iga Kuule või Marsile suunduva reisi eelduseks.

Samuti tuleb veelgi peenhäälestada Super Heavy kanderaketti, millel tekkis reedel laskumisel tehniline probleem, mis sundis selle maanduma Mehhiko lahte, selle asemel, et sooritada haaratsitega püüdmine.

Pärast SpaceX-i juunikuist börsidebüüti, kus kaasati umbes 85,7 miljardit dollarit, investeerib ettevõte jõudsalt tootmis- ja stardivõimekusse.

93 000 ruutmeetri suuruse Starbase'i tehase ringkäigul ütlesid SpaceX-i ametnikud ajakirjanikele, et neil on nüüd võimekus toota kosmoselaev iga kahe nädala ja kanderakett iga nelja nädala järel.