Tallinnas Lasnamäel asuv kortermaja süttis 7. aprillil aastal 2022. 77 korteriga maja kustutustööd võtsid aega seitse ja pool tundi. Põlengu summutamiseks oli vaja ligi saja päästja jõudu. Ent tuli süttis uuesti.

"Kaks-kolm päeva hiljem toimus järelpõleng. See järelpõleng algaski täpselt minu korteri ja naaberkorteri vahelt. Seal ei olnud täielikult ära kustutatud, süttis uuesti ja põles veel rohkem maha," meenutas Pae 25 korteriomanik Tauri Rahasepp.

Ehkki Rahasepa korter sai tules vaid väikseid kahjustusi, pole ta oma perega isegi kolm aastat hiljem saanud tagasi koju kolida. Kuigi kindlustatud oli nii maja ise kui ka korter eraldi, siis kohtuvaidlus põlengu kulude katmise üle on pere teinud aastateks kodutuks.

"Need olid väga keerulised ajad. Ühe aasta jooksul me pidime kolima kolm korda. Esiteks oligi see, et esmakordne pind saada peale õnnetust, seejärel pidime vaatama jätkusuutlikumat lahendust. Et pidime ümber kolima ja lõpuks kolisime elukaaslase tuttava juurde. Nüüd täna oleme ka seal," rääkis Rahasepp.

Pae tänava majakarbi ja -katuse kindlustus oli ühistul sõlmitud Norra firmaga Gjensidige.

Rahasepal on kindlustusfirmale mitmeid etteheiteid.

"Peale sündmust esimene aasta oli okei, sõnades vähemalt. Gjensidige esindaja tõi välja, et elanikud on asjatult paanikas. Et nad ei pea muretsema, kõik hüvitatakse. Küll aga siis, kui meediaga suhtlus lõppes kindlustusandjal, siis kadusid nad jälle, järjekordselt ära. Me ei saanud neid kätte," ütles Rahasepp.

Gjensidige advokaat Olavi-Jüri Luik ütles, et õigusliku poole pealt tundub talle, et kindlustusfirma on korrektselt käitunud. "Inimsuhete pinnalt Gjensidige on suhtluse alla väga-väga suure osa oma ajast pannud. Aga kuna selles majas on ca 70 korterit, siis te saate ju aru, et iga 70 korteri omanikuga eraldi läbi rääkida iga detaili ei ole võimalik. Selleks on korteriühistu juhatus, kellega on suhtlus olnud üliaktiivne."

Esimene selge ohumärk asjatundmatusest oli Rahasepa sõnul Gjensidige korraldatud lammutustööd. Majaelanike hämmastuseks ei lõhutud mitte ainult 15 tules kannatada saanud korterit, vaid lammutati ära hoone terve kolmas ja neljas korrus.

"Lammutati ära 48 korterit. Väikeste kahjustustega korterid lammutati täielikult maha, kaasaarvatud siis ka meie oma," ütles Rahasepp.

Gjensidige advokaat Luige sõnul pidi korterid lammutama ehitustehnilistel põhjustel.

Korteriomanik Rahasepp ütles, et linnavalitsusele saadeti e-kiri, kus väideti, et lammutatakse ainult varinguohtlikud jäätmed ning siis eemaldatakse tulepraht, kuid tegelikult seda ei toimunud.

Advokaat Luik ütles, et riiklikult tunnustatud eksperdi sõnul kuulus korter lammutamisele, kuna seda ei olnud võimalik taastada. "Mingi nurk võib tunduda inimesele visuaalselt, et siin on korras, aga kui see on ohtlik - väga lihtne küsimus, niiskuskahjustused, seente tekkimine, hallituse tekkimine."

Kui lammutustöödele ei järgnenud aasta jooksul ehitustöid, ei jäänud Pae tänava maja elanikel muud üle, kui 2023. aasta kevadel kindlustusfirma vastu kohtusse pöörduda.

"Esimesel kohtuistungil enam ei lubatud midagi, tehti vastukäik, et Pae korteriühistu on kindlustuslepingu saanud pettusega. Et hoopis Pae korteriühistu on kindlustusele võlgu 600 000 eurot lammutustegevuse eest," ütles Rahasepp.

Gjensidige advokaat Luik: "Me ei ole seda selliselt sõnastanud, me ei ole esitanud vastuhagi, aga kindel on see, et antud juhul on toimunud väga rängad tulekahjualased rikkumised, mis andsid aluse kindlustuslepingu tühistamiseks."

Vastukäiguks ühistu hagile otsustas Gjensidige Pae 25 kindluslepingust tagantjärele lahti öelda. Põhjuseks tõi firma tuletõkkesektsioonide puudumise ja aastate tagused ümberehitustööd.

Advokaat Luige sõnul oli tegemist väga ränkade tuleohutusnõuete rikkumisega. "Antud juhtumi puhul meil oli eraldi kindlustuspoliisi peal eraldi suurelt toodud välja, et korteriühistu tagab, et hoone vastab tuleohutusnõuetele," lisas ta.

Pae tänava maja kohtuvaidluses on palju detaile ja kõike siin loos selgitada ei jõua. Kuid siiani pole kahel poolel isegi ühist arusaama, millest põleng alguse sai.

Päästeameti versioon on, et tulekahju sai alguse konstruktsioonist, mis oli kaminale liiga lähedal, rääkis Rahasepp, kuid lisas, et riiklikult tunnustatud sõltumatu ekspert Peeter Park on teinud uuringu, kus on kindlaks tehtud, et tulekahju sai alguse hoopis elektrijuhtmetest.

"Kahjuks ei ole see audit tõsiseltvõetav, olen sellega tutvunud. Esiteks, päästeametil puudub mistahes põhjus ajada jama," ütles advokaat Luik. "Väga-väga põhjalik ekspertiis on tehtud, kus on välja toodud põhjused ja kus on välja toodud ka see, et juhul kui tuletõkkesektsioonid oleksid olemas olnud, oleks see kahju piirdunud ainult 600 000 euroga."

Arvamused lahknevad ka ehitustööde hinna osas. Ühistu sõnul läheks hoone taastamine ja sellega seotud kulud maksma ligi viis miljonit eurot, kuid kindlustuse arvates on summa umbes poole väiksem.

Korteriühistut esindava advokaadi arvates on kindlustaja pakkumised reaalsest ehitushinnast kaugel. Sageli tuleb taastamistööde käigus välja ootamatusi, mis paisutavad hinda, samuti pole pakkumuses arvestatud käibemaksu tõusuga. Lisaks on Gjensidige kompromissettepanekusse sisse kirjutatud leppetrahv kolm miljonit eurot, juhul kui Pae elanikel peaks tekkima veel kaebusi.

Rahasepa sõnul kasutab Gjensidige kurnamistaktikat. "Kannatanutel ei olegi lõpmatuseni aega veel topelt või kolmekordselt finantse rakendada oma eluaseme taastamiseks. Selle jaoks ju see kindlustus ju tegelikult loodud ongi," ütles ta.

Advokaat Luige hinnangul võib kohtuvaidlus veel kaua kesta.

"Kui üritatakse jätkuvalt edasi ajada viie miljoni tagaajamist, siis selline kohtuvaidlus tõenäoliselt esimeses astmes kestab veel kindlasti järgmine aasta. Kui see vaidlus veel ka järgmistesse astmetesse läheb, siis on vaidluse kestus kindlasti järgmised kolm-neli aastat veel," ütles ta.

Hiljuti võeti Pae tänava majalt maha ajutine katus, sest kindlustus keeldus selle rendi maksmisest. Seepeale lasid elanikud omal kulul panna hoonele tõrvapapist katte, et peatada hoone edasine häving.