Tiibrakett on ründerelv, mis lendab madalal kõrgusel tuhandete kilomeetrite kaugusele ja tabab eeskätt maismaasihtmärke meetrite täpsusega. Maksab palju, aga vähestest ei piisa, ütlevad eksperdid. 

"See number peab kindlasti olema eeldatavalt suurem kui 20. Tuleb arvesse võtta, kui kaugele see rakett lendab, milline on selle lõhkepea," ütles diviisi tuletoetuse jaoskonna ülem kolonelleitnant Meelis Laanemets.

Reservkolonel Sten Reimann ütles, et lähiriikidega koostöös võiks Eesti tiibrakettide tootmises osaleda.

"Küsimus on see, kuidas me sõja ajal suudame neid relvi täiendada. Navigatsioonisüsteeme, sensoreid. Neid tuleb kogu aeg upgrade`ida (täiustada -toim.). Me Soomega praegu töötame välja alternatiivset tootmislahendust, kus rahu ajal tehakse süsteemidele pidevalt upgrade`e, et kriisi ja sõja ajal suudaks neid toota hajutatult," rääkis Reimann.

Koostöö on vajalik Balti riikide ja Põhjamaade vahel. Sihtmärgid on samad ja vahemaad sobivad – tootmist saab omavahel hajutada, oskusi aga koondada. Miks seda seni tehtud pole? Arusaam, et peaks rakette ise tootma, saabus alles hiljuti, seletas Reimann.

"Ukraina õppetund on see, et opereerima peab kogu lahinguruumi sügavuses ja pikamaamoona on vaja väga suurtes kogustes. Vajadus võib olla siin mitusada raketti päevas. Praegu lääne tootmisvõimekus nii suurte rakettide puhul on mõnikümmend, heal juhul mõnisada aastas," ütles Reimann.

Samas, konarlik saab olema tee tiibrakettide poole. Osa takistusi tulenevad kogemuse puudumisest, osa loome endale ise. Seadusandlus Eestis ei toeta praegu relvade tootmist, ütles Reimann. Uus relvaseadus hakkas kehtima 1. jaanuarist, aga selle rakendusakte veel ei ole.

"Kindlasti selle seaduse rakendusaktid tuleb ruttu välja anda ja anda võimalus ettevõtetel taotleda relvakäitlemise luba," lausus Reimann.

Ja kaitseväe tehnilist ettevalmistust peab kaasajastama.

"Ohvitseride tehniline kompetents Eestis on kahjuks natuke liiga madal selleks, et tehnilist võidujooksu pidada Venemaaga. Seda on vaja kindlasti järgi aidata sõjakoolis," ütles Reimann.

Samas tiibrakettidel  on lisaks sõjalisele ka poliitiline mõju, ütles Reimann.

"Kui Zelenski kohtus Trumpi ja JD Vance`iga ja pühapäeval oli kohtumine Londonis, kuhu Eestit ei kutsutud, siis kui meil oleks 1000 raketti laos, siis Eesti oleks kindlasti kutsutud sinna kohtumisele," nentis ta.