Kaitseliit hankis kaks aastat tagasi üle saja multirootordrooni väljaõppeks. Eelmisel aastal sai kaitseliit reservväelaste fondi kaudu umbes 50 000 euro eest fpv-droonid, mis võivad viia lõhkekehi sihtmärgini.

Hetkel moodustatakse Eestis oma drooniüksust.

"Tänasel päeval oleme loonud sihtüksuse Kullisilm, mille põhitegevusvaldkond on droonimaailm - peamiselt mehitamata õhusõidukid," sõnas kaitseliidu mehitamata õhusõidukite koordinaator Aivar Hanniotti.

Kohalikest droonitootjatest räägitakse napisõnaliselt. Osa ründedroone on valmistanud näiteks Tartus asuv ettevõte Quadix. Aparaat peaks suutma pooleteistkilose lasti kanda 15 kilomeetri kaugusele. Kuid ettevõtteid on veel.

"Võib-olla tuntuim neist Eestis on Krattworks, kes arendab erinevaid ründedrooniplatvorme. Tänasel päeval on mitmed eraettevõtted tulnud välja algatusega, et nad on lattu hankinud drooni varuosasid ja komponente," lausus mehitamata õhusõidukite koordinaator.

Hanniotti sõnul on kaugpilootide väljaõpetamine keeruline. Eesti loodus on mitmekesine, ilm kapriisne. Andmetöötlus on järgmine pähkel.

"Väga suur väljakutse on andmemassiivi kokkutraageldamine üheks terviklikuks pildiks," sõnas Hanniotti.

Droonivaldkonda kuuluvad nii tsiviilerialade esindajad kui tulejuhid. Kaitseväe mehitamata õhusõidukite valdkonna juht Arbo Probal on endine suurtükiväelane.

"KVJ on andnud oma juhised selle kohta, et kui vähegi suurem üksus teostab väljaõpet, siis tuleks kaasata ka mehitamata õhusüsteemid. Kuidas ennast drooni vastu kaitsta, millised on erinevad droonid ja kõik muud algtõed, need on sõduri baaskursusel ühe teemana sees," ütles kolonel Probal.

Tänavusel kevadõppusel Siil imiteeritakse Ukraina kogemust, kus droonioht ja droonide osa lahinguväljateadlikkuse loomisel mängivad suuremat rolli kui varem.

Lisaks aparaadi käsitsemisele töötab kaitseliit välja protseduurid, kuidas üksuste vahel droonidelt saadud teavet töödelda.