Mullu oktoobris avatud kortermajade renoveerimise taotlusvooru kogusumma on 170 miljonit. Valgamaale on sealt mõeldud seitse miljonit eurot. Eilse seisuga oli Valga maakonnast esitatud 20 taotlust, kuid mitte ühtegi neist Valga linnast.

Valgamaa arenguagentuuri korteriühistute nõustaja Aet Arula-Piiri sõnul on näha taotlemise aktiivsust Tõrvas ja Otepääl, aga Valgas kogutakse veel jõudu. Ta rääkis, et loomulikult soovivad inimesed omale nii väljast kui ka seest ilusaid ja toimivaid kodusid, aga küsimus on selles, et kaalutakse põhjalikult, kas saab seda endale lubada. Puudu on ka tehilistest konsultantidest.

"Valga linn on nutusemas seisus. Siin on ka suuremad majad, aga ma oletan ka, et pensionäride ülekaal ja võib-olla, et natuke ka teadmatust, sest meil on ka eesti keelt mitte emakeelena kõnelevaid inimesi, kes võib-olla ei ole nii julged tegema suuri otsuseid ja võtma endale suhteliselt suure laenukoormuse tagasihoidlike sissetulekute juures," ütles Aet Arula-Piir.

Nii Võru- kui ka Põlvamaa ühistud said taotleda toetusi kokku kuus ja pool miljonit eurot. Võru maakonnas esitati 14 taotlust, enamus neist Võru linnast. Põlva maakonnast esitati 12 taotlust, umbes pooled Põlva linnast. Kui Põlva ja Võru linnas paistavad silma kas juba renoveeritud või järjest renoveeritavad kortermajad, siis mõlema maakonna kaugemates servades on olukord erinev.

Põlvamaa arenduskeskuse korterelamute toetusmeetmete konsultant Ülo Needo rääkis, et maakonnas on olukord kehvem mitmel põhjusel. Esiteks on elanikkond pigem vanemapoolne ja suuri väljaminekuid peljatakse, teiseks võib eestvedajaid olla, aga nende jõud raugeb bürokraatia ja vastuseisjatega võideldes.

Kolmandaks tõi ta välja selle, et ühistud on ise laenu võtnud ja osaliselt maja juba renoveerinud ning nad ei ole Kredexi täislahendusest huvitatud. Ülo Needo tõi näite Mooste külast.

"Ühistud on leidnud ühe kindla ehitaja, kes siin järjest on teinud majade katused korda ja samuti otsaseinte soojustused, aga ühistu on ise selleks laenu võtnud."

Võrumaa arenduskeskuse korterelamu toetusmeetme konsultant Jaanus Mark tõi välja murekoha seoses sellega, et Kagu-Eesti maapiirkonna kortermaja väärtus võib pankade silmis olla nii väike, et ühistul on keeruline laenu saada. Ja muresid on veelgi.

"Maapiirkondade inimesed on skeptilisemad. Muidugi on hästi suur mure ka omafinantseeringu võimalus, et see on maal ikkagi väike või mõnel puhul isegi täitsa olematu, et ei suudeta seda laenu pärast tagasi maksta, kui maja korda teha," ütles Jaanus Mark. 

Samas kinnitasid nii Mark kui Ülo Needo, et kehtib omalaadne doominoefekt – kui üks maja juba korda tehakse, siis sellest innustuvad ka teised ümberringi.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse korteriühistute toetuste valdkonna juht Taniel Vain ütles, et lisaks Valgamaale ja Põlvamaale on toetusvoorud avatud veel Hiiumaal, Saaremaal ja Ida-Virumaal.