Uuest aastast tõusis trahviühiku hind kaks korda, neljalt eurolt kaheksale. Sel aastal on registreeritud ca 11 000 väärtegu, mis on alustatud kiiruseületajate suhtes. Kiiruskaamerad on rikkumisi tuvastanud üle 75 000.

Jõhvi politseijaoskonna grupijuhi Annika Elmi sõnul on eelmise ja selle aasta numbreid vaadates kiiruskaamerate poolt tuvastatud rikkumiste arv kerges languses. Samas tavaliiklusjärelevalves on tuvastatud kihutajate arv tõusnud.

"See rahatrahvide summa, mis tõusis ehk kui trahviühiku hind oli enne neli eurot, siis 1. jaanuarist on see kaheksa eurot. See aeg on olnud liiga lühike, et teha põhjapanevaid järeldusi. Kindlasti osad inimesed teadvustavad ja saavad aru sellest, et rahatrahvide summad on tõusnud, aga väga paljud inimesed ei mõtlegi sellele," rääkis Elmi.

Elmi sõnutsi ei peakski korralik liikleja tegelikult trahviühiku hinna peale mõtlema.

"Selline seaduskuulekus ja liikluses käitumine tuleneb sõidukijuhi sisemisest valmisolekust olla kas korralik liikleja või mitte. Rahatrahvidega me mõjutame tõesti ainult väga väikest osa, kes muudmoodi õigele teele ei saa suunatud."

Elmi sõnul ei ole trahv ainuke viis, kuidas kihutajaid õigele teele suunata. Liikluskuulekaks proovivad politseinikud autojuhte muuta ka vestluse käigus. Seega on tegelikult kihutamise pärast peatatud veel rohkem inimesi, kui arvud näitavad. Politsei ei pea igas olukorras vajalikuks lihtsalt rahatrahvi teha.

"Need, kellele vestlusest tõesti mingil viisil ei piisa või neil on varasemad karistused juba olemas ja need ei ole mõjutanud isikuid õiguskuulekalt käituma, siis nemad saavad ilmselt ka väärteokorras karistada, aga ma arvan et politseiniku kõige tugevam tööriist on ikka ta sõna," ütles Elmi.