Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov tõi välja, et kalamarja turustati 2024. aastal 21 tonni ehk ligi kaks korda enam kui aasta varem.

"See ületab veidi ka senist rekordkogust 2021. aastal. Rahalises väärtuses müüdi kalamarja ligi 680 000 euro eest, seejuures keskmine kilogrammi hind jäi võrreldes varasema aastaga 11 protsenti madalamaks," lisas ta.

Kui kasvatatud kala kogus aastatel 2019–2022 kahanes, siis viimasel kahel aastal on see jälle kasvama hakanud.

Kala- ja vähikasvatused müüsid mullu kaubakala ja jõevähki kokku 963 tonni ning 7,8 miljoni euro väärtuses. Möödunud aastal suurenes kalakasvatusettevõtete müüdud kaubakala kogus võrreldes 2023. aastaga 45 tonni võrra.

Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliik on jätkuvalt vikerforell, mille kogus on viimastel aastatel pidevalt suurenenud. Eelmisel aastal müüdi 835 tonni vikerforelli, mis moodustas 87 protsenti kogu müüdud kasvatatud kala kogusest. Rahalises väärtuses teeb see ligi 6,9 miljonit eurot.

Harilikku jõevähki turustati mullu 0,5 tonni ehk peaaegu sama palju kui 2023. aastal, 17 000 euro väärtuses. Vikerforellile ja harilikule jõevähile lisaks kasvatatakse ning müüakse Eestis teisigi kalaliike: linaskit, angerjat, aafrika angersäga, karpkala, säga, tuurlasi (siberi ja vene tuur), valgeamuuri jt.

Anton Kardakov sõnas, et toidukaupade hinnatõus on jõudnud ka kalakasvatussektorisse.

"Kasvatatud kala keskmine kilogrammi hind tõusis 30 protsendi võrra ja oli üle kaheksa euro," selgitas Kardakov.