Estlink 3 planeerimine algas eelmisel aastal, parasjagu on käimas hoonestusloa menetlus ja keskkonnamõjude hindamine.

"Meil on olemas maismaa rekonstrueerimised, hange esimeses osas on juba välja kuulutatud ja ootame varsti pakkumisi. Valitsus on algatanud riigi eriplaneeringud nii Rehemäe-Aulepa kui ka Tallinna ringliini planeerimiseks ja selles osas on planeeringu tegija hange praegu käimas. Mereosas keskkonnamõjude hindamise programmi tegemine hetkel käib," rääkis Eleringi merevõrgu arendusjuht Priit Heinla.

Estlink 3 randumiskoht Eestis on Aulepas. Selles piirkonnnas käib suhteliselt intensiivne traalipüük. Sellega arvestatakse ka kaabli paigaldusel, ütles Heinla.

"Estlink rajatakse ikkagi ühiskonna arutluse käigus. Kui nüüd selgub, et on mõistlik kalamehi arvesse võttes trassi liigutada, siis seda me teeme. Aga üldise põhimõttena sooviksime saada trassi võimalikult lääne poole just sellepärast, et olemasoleva taristu ja uue rajatava taristu vahel oleks piisavalt palju ruumi, et siis, kui midagi juhtubki, ei juhtuks see kõik samaaegselt," lausus ta.  

Heinla kinnitas, et Estlink 3 rajamisel arvestatakse võimalike sabotaažidega, nagu on hiljaaegu Läänemerel nähtud.

"Tõsi on, et me proovime seda rajada sügavamale, merepõhja pinna sisse. Mismoodi täpsemalt täiendavad kaitsemeetmed välja näeks, me päris täpselt ei tea, see sõltub hästi palju konkreetsest geoloogiast ja mis oleks kasulik ja mõistlik paigaldada," lausus Heinla.

Kaabel valmib koostöös Soome võrguoperaatoriga Fingrid. Soomlased aga soovivad esmalt paika saada äriplaani, enne kui muude tegevustega edasi minna.

"Nad soovivad äripoole saada kinnitatud ja peale seda Fingrid hakkab ka tehniliselt panustama olulisel määral sellesse projekti. Meie tunnetus on küll, et Estlink 3 osas Soome poolel on kindlus, et nad seda soovivad rajada," rääkis Heinla.

Väljakutseid pakub põhjanaabrite puhul hoopis Eestist erinev geoloogia.

"Kõik, kes lähevad Soome poole, näevad ju seda, et seal on graniitkaljud ja merepõhjas on hästi palju savi nende graniitkaljude vahel. Niimoodi, et me liigume mitmeid kordi kaabliga hästi tugevast kivist hästi pehmesse savisse ja see tekitab tehnilisi väljakutseid. Me ei näe, et see projekti ajakavale mõjuks, aga me teame, et see tähendab meie jaoks rohkemaid uuringuid," lausus Heinla.

Praeguste plaanide järgi on lootus, et Estlink 3 võiks valmida umbes 10 aasta pärast ehk 2030-ndate keskpaigas.