Heitliku kevade tõttu ei saa kaseokstest veel vihtasid valmistada
Traditsiooniliselt on just jaanipäeva-eelset aega peetud parimaks säilitusvihtade tegemise perioodiks, mida on hea nii kuivatada kui ka külmutada. Pika ja vinduva kevade tõttu pole aga näiteks Haanjas kask veel n-ö valmis ning nendest veel vihtasid valmistada ei saa.
Haanjas elava Mooska talu peremees Urmas Veeroja sõnul on kased tänavu nende kandis kehvas seisus ja head saunavihta neist veel ei saa.
"Mul on praegu võetud kraavipervelt mõned oksad ja need on nii väikesed. Tal on justkui mingid satikad peal olnud ja see loodus on praegu heitlik olnud - kord soe, kord külm, kord niiskust ehk palju. Ei tea, aga leht ei ole hea," sõnas Veeroja.
Veeroja sõnul tasubki levinud kase- ja tammevihtadele vahelduseks proovida hoopis segavihta.
"Sauna lähed, siis valid sellised oksad, mis kõnetavad sind kõige paremini ja täna teen ma segaviha, kuhu ma panen ka mõned pihlakaoksad, mõned pähklipuuoksad ja paneme siia veel juurde ka kaseoksi. Korjan kolmanda aasta oksad. Ma ei võta neid kõige nooremaid, sest need lähevad kohe kõveraks ja kukuvad maha. Viha sisse võib panna veel, kas üks mündioks, mustsõstraoks või ükskõik, mis taim sind kõnetab. See annab hästi hea aroomi," lisas Mooska talu peremees.
Veeroja sõnul tasubki teha vahet, mis tarvis vihta üldse vaja on.
"Kask on väga hea viht, ainult pead teadma, mis sa teha tahad - kas ennast tugevalt massaažida või lihaseid ette valmistada mingiks tööks või sa lihtsalt tahad sellist mõnusat lõõgastavat olemist, rahustavat olemist. Selle jaoks sobib selline pehme, mõnus laialeheline viht. mis ergutab ja annab hea rahulolutunde," kirjelas Veeroja.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"
