"Mulle tundub, et üks asi, milles võib olla kindel, on see, et president Trump on aru saanud, et kui ta jätkab oma senist poliitikat, nii nagu ta seda Venemaa ja Ukraina sõda on üritanud vahendada rahulepingu suunas, siis see ei tööta. Vaja on survet Venemaale tõsta. Ja nüüd ta seda üritab teha," ütles Saks.

"Ta tajub, et teda isiklikult on Venemaa poolt lolliks tehtud. Ja selles on ka sügav tõde. Venemaa täiesti teadlikult ka üritab teha. Venemaa jaoks ei ole tähtis ainult Ukraina vallutamine, vaid ka lääne nõrgestamine. Ja tegelikult see imagoloogiline nõrgestamine on Venemaa tegevuses alati väga kesksel kohal. Nii et selles mõttes ma arvan, et mingisugune muutus on toimunud. Aga see ei tähenda nüüd seda, et USA on otsustanud panustada Ukraina sõjalisele võidule. See on hoopis teine teema," lisas ta.

Trump andis esmaspäeval Venemaale aega 50 päeva Ukrainaga rahulepe sõlmida, vastasel juhul kehtestab ta Venemaa kaubanduspartneritele 100 protsendi ulatuses tollimaksud.

Saksa sõnul ei ole see praeguses kontekstis kõige õnnestunum ultimaatumi tähtaeg.

"Me oleme näinud, et varem igasugused ähvardused, ultimaatumid, mis on tähtaegadega seotud olnud, ja mitte ainult Venemaa suunal, ei ole siiamaani sellisel kujul toiminud. Natuke need rünnakud Iraani vastu seda USA presidendi ultimaatumite esitamise mõju võib-olla kasvatasid. Aga Venemaa puhul on olukord teistsugune. Ja kui vaadata sedasama Iraani, siis seda protsessi ei ole kuidagi suudetud viia edasi. Ei ole Iraan tulnud läbirääkimistele, ei ole nõustunud nende nõudmistega, mis ultimaatumis Iraanile olid esitatud. Selles mõttes see president Trumpi praegu öeldud ultimaatum mõjub väga mõjusalt ühel päeval meedias, aga kui me vaatame seda järellainetust, mida analüütikud seal kirjutavad, siis kõik ütlevad, et see on kaheldava väärtusega ultimaatum, mida tingimata ei pruugita ellu viia," arutles Saks.

Rinne kaks aastat muutusteta

Rääkides olukorrast rindel ütles Saks, et alates 2023. aasta kevadest ei ole rindejoones väga suuri muutusi toimunud.

"Üksnes üksikutes punktides on Vene armee suutnud tõesti natukene edasi liikuda. Aga sõjalises plaanis ei anna see neile sellist otsustavat edu ega võimalusi panna Ukraina armeed kuidagi end kaotajana tundma," lausus ta.

"Praegu on küsimus puhtalt selles, kas sellised Vene armee suured kaotused võimaldavad tal üldse sellisel kujul seda operatsiooni pikemalt jätkata. Seda on väga raske välja arvutada, kuna me ei tea, kui kaua on Venemaa suuteline värbama uusi sõdureid. Mobilisatsiooni läbiviimist Venemaa president ilmselgelt väldib ja soovib seda mitte teha. See on selle asja üks külg," rääkis Saks.

"Teine külg on selles, et Ukraina ei ole ka päris iseseisvalt suuteline sõdima. Lääneriikide toetus on siin väga otsustava tähendusega. Ja kui see toetus ei muutu tõhusamaks, võib see sõda sellisel kujul jääda väga pikalt venima," lisas ta.

Saksa sõnul ei saa Venemaa suvisest pealetungist rääkida, sest Venemaa üritab kogu aeg stabiilselt peale tungida.

"Vene armee ei korralda kampaaniaid, vaid Venemaa presidendi käsk on kogu aeg maksimaalselt edasi tungida ja mingit vaheaega sõjategevuses, kus tempot lastakse meelega langeda, ei ole. See on lihtsalt Ukraina vastutegevusest peale sunnitud. Ei olnud siin kevadel mingit pausi, lihtsalt Vene väed kurnati välja, oli vaja ümber grupeeruda ja tekivadki sellised operatiivsed pausid. Isegi see ilmastik tegelikult mõjutab palju vähem sõjategevust tänasel päeval, kui sellest kirjutatakse," lausus Saks.

Ukrainal on puudu kauglöögi- ja õhutõrjevõimekusest

Saks tõi välja, et Ukrainal on puudu kahest olulisest elemendist, mis tõstaks Venemaa kaotusi.

"Üks on kauglöögi võimalused Vene armee tagalasse, mis võimaldaks neil Venemaa sõjalise operatsiooni läbiviimise võimekust veelgi kahandada. Tabada nende logistikat, juhtimispunkte ja teisi kõrge väärtusega sihtmärke seal umbes 300 ja rohkem kilomeetri sügavusel Vene tagalas," ütles ta.

"Teine on õhutõrje. Kui sellega suudetaks tagada Ukraina enda opereerimisvabadus ja kaitsta oma linnu, siis tekiks selline arusaamine ka meedias, et Venemaa tegelikult ei suuda Ukrainat tõhusalt rünnata. See psühholoogiline mõju oleks kindlasti väga suur nii Venemaale kui ka Venemaa toetajatele," märkis Saks.

Olulist mõju omavad ka sanktsioonid. "Kindlasti on ka see väga oluline, kuidas sanktsioonide kehtestamine ja jõustamine toimub. Kui me vaatame, et Euroopa Liit ei ole suutnud seda 18. sanktsioonide paketti vastu võtta, mis on kokku pandud ja mis peaks just seda Vene naftatööstust sihtima, kõik need momendid motiveerivad Venemaad sõjaga jätkama. See absoluutselt ei tööta selle kasuks, et üldse võiks mingeid läbirääkimisi pidada," sõnas Saks.

"Lääne ebakindlus, ebajärjepidevus ja soovimatus minna surve avaldamisega jõulisemalt edasi, motiveerib Venemaa juhtkonda sõjategevusega jätkama ja annab neile võimalust ka näiteks India ja Hiina suunal tegutseda viisil, kus sealt sanktsioonide järgimist nii järjekindlalt me ei näe. See on laiem probleem juba sõja algusest peale, et sanktsioone kehtestatakse, aga see poliitika seal ümber on kõikuv ja annab Venemaale võimaluse korraldada vastutegevust. Kahjuks ei saada sellest lääneriikides aru," rääkis Saks.

Ukraina valitsusremondi kritiseerimine on kohatu

Ukraina presidendi tegevuse kohta valitsuse liikmete vahetamisel ütles Saks, et see on normaalne ning ootuspärane.

"Sõda on kestnud kolm ja pool aastat ja selle sõja tõttu on ju peatunud normaalne poliitiline protsess Ukrainas. See tähendab Ukraina konstitutsiooni järgi, nagu ka paljudes teistes riikides sõjaseisukorra ajal ei viida läbi valimisi. Ja nii on ka jäänud toimumata presidendivalimised, on jäänud toimumata parlamendivalimised. Sellises olukorras eeldada, et kabinet püsib staatiline, on naeruväärne," lausus Saks.

"President Zelenski peab aeg-ajalt tegema mingeid muudatusi. See on ju selge, et ei saa niimoodi ühe ja sama meeskonnaga jätkata nii pikalt, siis hakatakse süüdistama teist otsa pidi. Üldse need välised süüdistused minu arust siin on kohatud selles olukorras. President Zelenski peab oma valitsust hoidma teovõimelisena. Inimesed kuluvad sõja ajal, töötavad väga suure pingega, võib olla sada erinevat põhjust. On vaja üht-teist aeg-ajalt kohendada. Nii et ma ei näe selles protsessis mitte midagi ebaloomulikku. See on üsna tavapärane poliitiline protsess, mis Ukrainas toimub," rääkis ta.