"Ma arvan, et sellel rünnakul on juba strateegiline mõõde ja me näeme seda ka Venemaa tegevusest, et nad on häiritud sellest, et see strateegiline initsiatiiv hakkab käest minema," rääkis Saks reedel "Vikerhommikus", kommenteerides Ukraina viimaseid rünnakuid Moskvale ja seda varustavale naftarafineerimistehasele.

Saks viitas sellele, et ühest küljest on viimase poole aasta jooksul kasvanud Ukraina rünnakute võimsus ja Vene armee pole rindel suutnud eriti edeneda, kuid teisalt on kasvanud ka rahvusvaheline surve Venemaale nii Euroopa kui viimasel nädalal ka USA poolt.

Tema sõnul on pilt Venemaa jaoks drastiliselt muutunud alates mai algusest, kui neil oli probleeme 9. mai paraadi korraldamisega, misjärel on olukord kogu aeg samm-sammult halvenenud.

"Nii et ma arvan, et strateegilise tasandi muutus ei ole veel lõpuni toimunud, initsiatiiv suures plaanis on võib-olla veel Venemaa käes, aga ta on niimoodi õhus, et kumb selle initsiatiivi enda kätte siis suudab saada või jätta," märkis Saks.

Ta viitas ka sellele, et Ukraina ei ründa sihilikult Venemaa tsiviilelanikkonda, millega ta on saanud moraalsele üleoleku ning seetõttu on lääneriikidel teda lihtsam toetada. Samuti mõjutab see positiivselt Ukraina sõdureid rindel, kui nad teavad, et on oma vastasest moraalselt üle.

Saks tõi esile ka selle, kuidas Ukraina viimased rünnakud Venemaale on hakanud muutma sealse rahva hoiakuid ning selle kaudu võivad hakata mõjutama ka riigi juhtkonna tegevust. Tema sõnul on pärast seda, kui aprillis algasid suured rünnakud Lõuna-Venemaal ja Musta mere äärse piirkonna naftaobjektide vastu, venelaste postitused ühismeedias hoopis teise tooniga.

"See paneb ikkagi Venemaa juhtkonna hoopis teistsuguse surve alla. Mäletatavasti sõja alguspunkt oli ju see, kus Venemaa president teatas avalikult, et see sõda ei puuduta Venemaal mitte kedagi," meenutas Saks.

"Ma arvan, et see ei pruugi toimuda kõik kiiresti, aga sellel kindlasti on väga suur mõju. Ees on riigiduuma valimised sügisel, mis ei ole ju selles mõttes tavapärased valimised, aga ikkagi see esitab Vene valitsusele uued ja päris suured väljakutsed," lisas ta.

Logistikaprobleemid on Venemaa jaoks eriti tundlik teema

Saks rõhutas ka kütusenappusega kaasnevate logistiliste probleemise tõsidust Venemaa jaoks.

"Venemaa territoorium on väga suur. Ja seda teab ju Venemaal iga kooliõpilane, kes on lugenud seda narratiivi, mida Venemaa valitsus ajalooõpikutes ka levitab: see, et Venemaa kollapsid on toimunud alati siis, kui logistika kokku kukub. Näiteks 1917. aastat tuuakse esile, et see raudteevedude kokkukukkumine oli üks põhjus, miks Venemaal toimusid niisugused drastilised sündmused," kirjeldas ta. "Nii et selles plaanis on see ikkagi väga olulise mõjuga Venemaa valitsusele, aga seda mõju me näeme siin mõne aja pärast."

Moskva olukord halveneb veelgi

Saks prognoosis ka seda, et Moskva piirkonna naftataristut tabanud Ukraina õhurünnakute mõju kasvab veelgi ja jääb püsima pikemaks ajaks.

"Hullemaks ta läheb kohe kindlasti, aga kuhumaani, ei tea, sest Venemaal valitsus ja ministeeriumid teevad praegu meeletuid pingutusi selleks, et tanklate varustust kuidagi taastada. Midagi nad kindlasti suudavad tuua kohale, aga mitte jõuda sinna punkti, kus need piirangud ära kaovad ja kohati võivad need piirangud minna ka hullemaks," rääkis ta.

"Ja Moskva juures eriti on lähemal ajal oodata väga tõsiseid tagasilööke, sest piirangud mootorikütustele, bensiinile, diislile tekkisid juba enne seda, kui need viimased suured rünnakud seal Moskva nafta rafineerimistehasele toimusid," selgitas ta.

Saks viitas ka meedias levitatud infole, mille kohaselt Ukraina rünnaku alla sattunud Moskva-lähedasest nafta rafineerimistehasest pärines umbes 40 protsenti Moskva piirkonnas tarbitavast kütusest.

"Aga mida Ukraina on nüüd teinud – ta on rünnanud neid torujuhtmeid, mille kaudu toodi ka teistest rafineerimistehastest naftatooteid Moskva piirkonda. Nii et võib eeldada, et nüüd kukub see varustuskindlus seal Moskva piirkonnas veel mõneks ajaks oluliselt. Autode ja ka rongidega ei suudeta mitte kuidagi kompenseerida probleeme torujuhtmetega ja selle tehase kaotust, sest see tehas enam lähiaastatel tõenäoliselt tööle ei hakka," tõdes Saks.

Venemaa aktiivsus rindel pole vähenenud

Saks tunnistas, et ühest küljest küll on Ukraina võitlejatel rindel lihtsamaks läinud, kuna Venemaa ei ole alates eelmise aasta detsembri keskpaigast enam suutnud suurte üksustega pealetunge korraldada, olles sunnitud ründama peamiselt väiksemate jalaväeüksustega, mis püüavad teha infiltreerumise katseid Ukraina positsioonidele, aga teisalt on Vene armee droonirünnakud ja liugpommide tabamused endiselt väga valusad.

"Need on kõige suurem probleem, millega pole toime tuldud," tõdes ta.

"Ja ikkagi peab ütlema seda, et vaatamata väga tõhusatele rünnakutele [Vene] logistika vastu ma ei näe veel seda, et Vene armee aktiivsus rinnetel oleks langenud ja initsiatiiv on ikkagi Vene armee käes," märkis Saks.

"Sõjas nagu otseselt murranguid ühele või teisele poole toimunud ei ole, aga ikkagi visuaalses pildis, psühholoogilises pildis on Ukraina saavutanud väga suurt edu. Kahjuks see olukord on selline, et üks lühiajaline sündmus ei avalda olukorrale kiiret mõju, vaid on vaja tegeleda järjekindlalt väga paljude erinevate teemadega ja siis lõpuks hakkab see ülekaalukauss kindlamalt kalduma sinna Ukraina poole," rääkis ta.

Saks tõi esile ka lääneriikide toetuse suurenemise Ukrainale, millest annab tunnistust sel nädalal Brüsselis toimunud Ramsteini formaadi kohtumine, kus Ukraina toetavate riikide kaitseministrid, sealhulgas Suurbritannia, Saksamaa ja mõned teised olevat teinud väga suuri ja suure mõjuga otsuseid.

"Siin on probleem olnud tihtipeale selles, et me oleme kuulnud ka kõlavaid otsuseid Ukraina toetamiseks, mis on väga olulised, nagu need F16-d (hävituslennukid - toim.), aga nende realiseerimisega on väga tõsiseid probleeme – ei suudeta antud lubadusi täielikult täita. Aga näib ikkagi, et Euroopa riikide tahe Ukrainat toetada on oluliselt kasvanud. Ja ma rõhutaks ka seda, et Ukraina edu sõjategevuses viimastel kuudel on seda motivatsiooni suurendanud, et on lihtsam teha neid otsuseid Ukraina kasuks," rõhutas Saks.