Venemaa on viimase kümmekonna päeva jooksul korraldanud Kiievile ja teistele Ukraina linnadele suuri õhurünnakuid, kus on hukkunuid mitukümmend ning vigastatuid mitusada. Viimane suurem rünnak, kus kasutati nii rakette kui ka droone, toimus ööl vastu teisipäeva.

Saksa sõnul on Venemaa ka varem rünnanud Ukraina linnu ja konkreetselt elurajoone ajal, mil Vene vägedel on olnud Ukrainas rindel probleemid.

"Kas on nende laevu põhja lastud või on Ukraina armee rindel edenenud. See ei ole päris uudne taktika, aga nüüd see on uudsem selles plaanis, et Venemaa president (Vladimir Putin) kuulutas välja, et see on eraldi kampaania, et korraldatakse raketirünnakuid. Ta nimetab neid kättemaksurünnakuteks, aga sõda kestab juba neli aastat, mille eest sa siin ikka nii väga kätte maksad – tegemist on puhtakujulise suure rünnakukampaaniaga tsiviiltaristu vastu, elanikkonna vastu, mis on sõjakuritegu," lausus Saks.

"Strateegilisel tasandil on hakanud initsiatiiv Venemaal uuesti käest libisema, see on see, mis neid tegelikult kõige rohkem häirib," lisas ta.

Peale Putini kampaaniakuulutuste on ka Venemaa välisministeerium asunud tegema avaldusi, milles kutsub välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma. Kõige tipuks ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles 25. mail USA riigisekretärile Marco Rubiole, et Venemaa kavatseb rünnata Ukraina olulisi keskusi ja kutsus Washingtoni üles evakueerima oma saatkonda Kiievis.

Saksa sõnul tegi Venemaa sarnaseid asju ka täiemahulise sissetungi alguses, aga praegu on sellisel käitumisel kaks suuremat põhjust: saada USA uuesti läbirääkimiste laua taha ning teiseks tahab Venemaa juhtkond õhurünnakuid võimendada, et saavutada üle maailma suuremat meediakajastust oma rünnakutele. Ja selleks ei põrkuta tagasi ka tsiviilohvritelt.

"Tsiviilohvrite arv on (Venemaa jaoks) see, mis tagab piisava meediakajastuse, et jätta muljet, et Venemaal on veel jõudu sõjategevusega jätkata. See on see, mida taotletakse ka nende teadetega USA-le, et rünnak tuleb – see peaks tagama suurema ja tihedama meediakajastuse ja rohkem avaldusi ja mida rohkem avaldusi, seda parem ja nii edasi," ütles Saks.

Taolised suured õhurünnakute kampaaniad on samas äärmiselt kulukad ja sõjaliselt mõttetud, märkis Saks.

"Väga head ülevaadet selle kohta, kui palju Venemaa tegelikult suudab neid rakette toota, ei ole, aga mis on kindel, on see, et need raketid on väga-väga kallid. Ja sõjalises vaates need rünnakud on tegelikult raha raiskamine, sest sõjalises vaates need Venemaale mingisugust edu ei anna," lausus ta.

Saks märkis, et kui Venemaal oleks tõesti piisavalt rakette, siis nad ründaks kas või iga päev nendega Ukrainat ja üritaks võimalikult kiiresti võitu saavutada. "Nad ikkagi nii palju neid (rakette) ei suuda toota, et Ukrainale oleks õhurünnakute hulk täiesti väljakannatamatu," ütles ta.

Taoliste õhurünnakutega ei saavuta Venemaa kindlasti ka eesmärki, et Ukraina asuks läbirääkimistel järeleandmisi tegema, märkis Saks.

USA naasmine läbirääkimistele on Venemaa jaoks tähtis, sest see on andnud neile võimaluse vähegi kontrollida Ukrainale antava sõjalise abi ja relvatarnete suurust ja jätnud võimaluse vajadusel kasutada seda läbirääkimiste formaati, et Ukrainaga mingeidki kokkuleppeid sõlmida, märkis Saks.

"Päris ilma läbirääkimisteta Venemaa seda sõda pidada ka ei taha, ka nemad saavad aru, et ühel hetkel on sõjategevus vaja lõpetada ja parem on, kui siis on olemas mingisugune toimiv formaat. Teinekord tekib vajadus sõjategevus kiirelt lõpetada, mingi paus vähemalt saavutada või võtta, ja siis selle jaoks on hea, kui mingisugune läbirääkimiste formaat on olemas," lausus ta.