Ida-Virumaal Toila vallas on pühapäevast saadik on põlenud Uikala prügila. Sellel aastal on tegi 12. põlenguga.

Tegu on ajalooliselt valesti ehitatud prügilaga, mille ehitamisel eirati keskkonna- ja projektinõudeid ning keskkonnaamet on käskinud prügimäe sulgeda selliselt, et põlenguid enam tekkida ei saaks. Tähtaeg Uikala prügila katmiseks on 2025. aasta lõpp, rääkis keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra Vikerraadio saates "Uudis+".

"See on kahes kolmandikus juba õnnestunud, aga tuleb tunnistada, et kui seal neid töid tehakse, siis sinna prügilasse pääseb hapnik ligi ja seal on isetekkelised põlengud. Tänaseks on neil keelatud mistahes töid seal teha selleks, et enne peab olema neil võimekus neid koheselt kustutada. Kui seal juba kusagilt on näha, et natuke susiseb, peavad olema neil vastavad pumbad, et põlenguid vältida," ütles Vakra

Riik pingutab selle nimel, et Uikala prügila keskkonnakahjusid ära hoida ning prügila saaks tööd jätkata.

"Kui me vaatame keskkonna poolt, siis loomulikult täna on teemaks põleng. Need põlengud tuleb seal tegelikult ära hoida - meil on tehtud ettevõttele ka vastav ettekirjutus, et ta oma kustutussüsteemi peab selgelt ära parandama. Kui me vaatame keskkonna poolt, siis kõige olulisem on ikkagi nii vihmavesi, kustutusvesi kui kogu see nõrgvee temaatika ja selle seire," lausus Vakra.

"Päästeamet peab iga liitri üle ka aruandlust, et kui palju nad sinna mäkke veel kustutavad, seda võetakse uuesti ringlusse, aga see kõik maksab ja selleks ongi väga oluline, et oleks toimiv ettevõte, kes sellega tegeleb. Täna seal on nii tammid, täna on vastav süsteem, keskkonnaamet seda pidevalt seirab. /.../ Me oleme seal viimase paari aasta jooksul teinud üle 20 kontrolli, ettevõte on suuremalt jaolt neid ettekirjutusi täitnud," ütles Vakra.

Kohustus seiret jätkuvalt teha on 30 aastat, mistõttu on oluline, et Uikala prügilat omav Ekovir jätkuvalt töötaks, kuna ettevõtte pankrott läheks maksumaksjale maksma miljoneid eurosid, märkis Vakra.

"Ainuüksi seda seiret ja nõrgveepuhastust tuleb teha isegi siis, kui me selle sulgeme. Ka see sulgemine, kõik maksab vastavalt - täna seal on mitmeid erinevaid kihte. See ei ole nii, et lihtsalt ühel hetkel paned värava kinni, ütled, et keskkonnaamet pani selle kinni. Ainuüksi sulgemine on miljoneid eurosid, pluss siis hiljem ka 30 aastat tuleb seda kõike seirata. Ma arvan, et siin mitte üksi ainult mina, teie ja ülejäänud maksumaksjad, vaid ka järgmine põlv saab veel siis seda kõike kinni maksta," ütles Vakra.

2021. aastal üritas Ekovir hiilida mööda maksudest ja prügikäitlemisest, luues oma territooriumile uue prügimäe, mille ettevõte nimetas "vahelaoks". Vakra sõnul on nüüdseks kord majja löödud.

"Kohtu kaudu on need mäkke ladustamise tasud sisse nõutud. Sellest tulenevalt täna ongi ettevõttel 2,4 miljonit eurot nii-öelda maksevõlg, mida ta ajastatult maksab, ehk iga kvartal ta ikkagi riigile jätkuvalt maksab. Kui me ta täna kinni paneksime, siis me võiksime öelda, et see 2,4 miljonit jääb riigile saamata. See vaheladu on täielikult likvideeritud, osa sellest toodi Tallinnasse Iru jäätmejaama, põletati ära, osa töödeldi ringi," lausus Vakra.

"Lisaks on ka täna keskkonnaameti võimekus selline, et droonidega me suudame põhimõtteliselt mõõta iga kuupmeetrit prügi, mis on mingil territooriumil, olgu ta siis prügila või ettevõtte territooriumil. Ehk kõik see, mis puudutab siis ladustamist, ladestamist, ühest hunnikust teise tõstmist - täna selliseid pettuseid, nagu aastal 2021, teha võimalik ei ole. Eesti riigi võimekus järelevalvet teha on hoopis teisel tasemel," ütles Vakra.

Keskkonnaameti peadirektori sõnul kindlust ei ole, et Ekovir suudab oma võla riigile ära maksta, kuid ettevõte tasub riigile maksuvõlga ning sellel lubatakse tegutseda, kuni täidetud on keskkonnanõuded.

"Me kogu aeg pidevalt kontrollime ka neid investeeringuid. Tegemist on problemaatilise ettevõttega, me vaatame tõepoolest, kas need pumbad on olemas. Meil ka täna on seal inspektor koha peal, nad näitavad uusi pumpasid ja uusi kustutusssüsteeme, mis nad on ostnud. Ehk sõna otseses mõttes, nii kaua, kui ettevõte näitab tegudega, et nad investeerivad ja panustavad ja mitte ühtegi asja ei tohi tulla keskkonna arvelt, nii kaua me seda lubame teha," nentis Vakra.

"Mina kindlasti ei ole selle ettevõtte fänn ega kaitsja ega advokaat, vaid pigem vastupidi. Me oleme siin üle 20 kontrolli teinud, meil on täna ka seal inspektorid, me hoiame teda nii-öelda kogu aeg pidevalt luubi all. Vaatamata sellele peame tunnistama, et võrreldes selle ettevõttega, mis ta oli viis, kümme, viisteist aastat tagasi, oleme me riigina suutnud seal ennast kehtestada ja viimase kahe-kolme aasta jooksul vaatamata nendele põlengutele on tegelikult olukord, tahame me seda tunnistada või mitte, läinud paremaks," tõdes Vakra.

Keskkonnaameti juhi kinnitusel on riigi huvi raha sealt kätte saada. "Täna me näeme, et ta on ikkagi maksu- ja tolliameti andmetel neid võlgu tasunud. Aga kui me näeme ühel hetkel, et see kõik on nii-öelda tegemata töö, midagi ei ole muutunud, siis loomulikult me sellega sulgeme. Seda ei maksa karta, et see otsus jääb tegemata," ütles Vakra.