Kertu Orro paneb Eesti Kontserdi juhi ameti maha
Seitse aastat Eesti Kontserti juhtinud Kertu Orro esitas reedel sihtasutuse nõukogule lahkumisavalduse. Ameti mahapaneku põhjusena tõi Orro välja sisulise koostöö puudumise ning väärtuste lahknemise nõukogu ja kultuuriministeeriumiga. Kultuuriministeerium lükkas süüdistused tagasi.
Kolleegidele Eesti Kontserdis ja selle allasutustes saadetud kirjas toob Orro välja, et koostöö mullu detsembris tööd alustanud Eesti Kontserdi nõukoguga on kujunenud järjest keerulisemaks.
"Hiljuti tõstatati meedias kultuurivaldkonda puudutav küsimus: kes seisab juhi selja taga? Teate, ma vaatan oma selja taha ja näen, et seal valitseb vaid tühjus," seisab ERR-i valdusse jõudnud kirjas.
Orro sõnul on ta alati väärtustanud sisulist ja edasiviivat dialoogi, kus riigi esindajad panustavad aktiivselt strateegilisse mõtlemisse ja jagavad vastutust Eesti kultuurielu edendamisel. Muu hulgas ootas ta sihtasutuse omaniku esindajalt partnerlust.
"Kahjuks olen selle asemel kogenud tühjust – osalust, mis on formaalne, kuid mitte sisuline. Kui teadmine, et oled juhina üksi, saab igapäevaseks, on aeg teha järeldusi," tõdes Orro, lisades, et dialoog nii sihtasutuse nõukogu kui ka ministeeriumiga on tema hinnangul praktiliselt lakanud olemast.
"Nõukogu ja kultuuriministeeriumi poolt lähtuv juhtimiskultuur ja väärtused on liikunud suunas, kus mul ei ole juhina enam võimalik jääda iseendaks ega tagada Eesti Kontserdile tulemuslikku ja arendavat juhtimist. Seega on minu valik kõrvale astuda," ütles Orro.
Orro ütles ERR-ile, et väärtused, mida ta hindab ja ka nõukogult oleks oodanud, on ausus ja avatus, kaasa mõtlemine ja vastutuse tundmine.
"Eesti Kontserdil on need väärtused olemas, kultuuriministeeriumi nõukogus ma neid väärtusi ei täheldanud," sõnas Orro.
Orro kirjutas veel, et saab lahkuda uhkusega, kuna Eesti Kontsert on praegu professionaalsem kui kunagi varem ning väga hea tervise juures.
"Meie finantsseis on tugev, tulemused valdkonna parimad. Meil on investeerimisvõimekust ja julgust vaadata tulevikku. Veelgi olulisem – meil on head inimesed. Meil on meeskond, kus suhtlemine on aus ja avatud, kus tuntakse omavahelist hoolimist ja toetust. Meil on muusikud ja armas publik, kes oskab hinnata meie pingutusi. Me suudame olla nii hinnatud tööandja kui ka inspireeriv korraldaja. Ma olen selle üle väga uhke!"
Orro ütles ERR-ile, et tema lahkumine pole kuidagi seotud Rakvere muusikamaja juhi võimaliku ametikohaga, mida on talle pakutud. "Need asjad pole absoluutselt seotud," ütles Orro.

Alliksaar: Orro lahkumine tuleb üllatusena
Kultuuriministeeriumi kantslerile ja Eesti Kontserdi nõukogu liikmele Kristiina Alliksaarele tuli Orro lahkumisavaldus täieliku üllatusena ja ta sai sellest teada meediast.
"Kultuuriministeerium võtab juhtimisküsimusi väga tõsiselt ja see ei ole tühi sõnakõlks. Olen ise olnud ligi 10 aastat riigi asutatud sihtasutuste juht ja tean, millist tuge ja samas millist autonoomiat juht vajab, eriti praeguses turbulentses maailmas. Olen sellel teemal ka varem avalikult sõna võtnud ja kantslerina selle teemaga tegelenud," sõnas Alliksaar.
Alliksaar ütles, et asutuste juhid kohtuvad kultuuriministeeriumi kutsel regulaarselt neli korda aastas, et kogemusi jagada, infot vahetada ja professionaalide toetusel juhina paremaks saada.
"Pakume regulaarselt koolitusi nii juhtidele kui ka haldusala nõukogude liikmetele, toimuvad koostöövestlused ning oleme võimaldanud kasutada arengunõustaja teenust. Juhtidel on muude võimaluste seas võimalik liituda kultuuriliidri programmiga, mis toetab kultuuriasutuste juhtide isikliku, meeskondliku ja organisatsiooni arengu eesmärkide saavutamist. Kertu Orro on selle programmi koos Eesti Kontserdi peaprodutsendiga läbinud ja kogemust igati kiitnud," rääkis Alliksaar.
Orro on ette heitnud, et kultuuriministeerium ei ole kinnitanud Eesti Kontserdile asutaja ootuseid. Alliksaare sõnul on see töö lõpusirgel.
"Seni olid asutuse eesmärgid fikseeritud pelgalt põhikirjas ja täpsemalt sõnastati need läbi nõukogu. Eesmärgiga luua parem selgus ning toetada juhte ja nõukogusid lõime kõigile kultuuriministeeriumi haldusala asutustele asutaja ootuste süsteemi, mis annab kindluse ja selguse igapäevases töös. Ka Eesti Kontserdiga on asutaja ootuste kinnitamine lõpusirgel ning juhatusega koostöös läbi räägitud," kommenteeris Alliksaar.
Alliksaar selgitas, et eelmisel aastal vahetus kaks Eesti Kontserdi nõukogu liiget ja tema hinnangul sai nõukogu sellest kindlasti tugevam.
"Meil on juhtimiskompetents, sisuline kompetents ja ka valmisolek juhti igati toetada nendes piirides, mis nõukogule on kohustuseks pandud. Näiteks algatas uus nõukogu hanke siseauditiks, mida ei ole aastast 2016 Eesti Kontserdis läbi viidud ning mille eesmärgiks on just juhatuse toetamine ning seljataguse kaitsmine – et kõrvalpilk saaks kinnitada tegevuste korrektsust ja läbipaistvust kõigi ametlike sammude osas. See on nõukogu liikmete hoolsuskohustuse osa ja oli nõukogu teada ka Orro poolt kaua oodatud samm. See on see, mida nõukogu omalt poolt saab ja peab juhi toetamiseks tegema," lausus kantsler.
"Suure organisatsiooni juhtimine ning arendamine sel väljakutsete rohkel ajal nõuab inimestelt palju. Olen väga tänulik Kertule tehtud töö eest ja usun, et Eesti kultuuri jääb Kertu panustama ka tulevikus," lisas Alliksaar.
Orro viimane tööpäev Eesti Kontserdi juhina on eeldatavasti 11. november 2025. Eesti Kontserdi juhiks sai ta 2019. aastal. Praegune viieaastane ametiaeg hakkas Orrol jooksma 2021. aasta alguses.
Eesti Kontserdi praegusesse nõukokku kuuluvad kultuuriministeeriumi kantsler Kristiina Alliksaar, kultuuriministeeriumi muusikanõunik Kertu Aksiim, dirigent Andres Kaljuste, rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Elina Kink ja kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna juhataja Merle Põld.
SA Eesti Kontsert on Eesti suurim kontserdikorraldaja. Selle muusikaline tegevusala on lai, hõlmates sümfoonilist ja kammermuusikat, džässi, koorimuusikat ning elektroonilis-akustilist muusikat.
Kertu Orro kiri kolleegidele
Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Mari Peegel








