Juba oktoobris toimuvate kohalike valimiste eel on taas päevakorda tõusmas noorte madal valimisaktiivsus. Näiteks osales viimastel riigikogu valimistel vaid 47,5 protsenti 18–24-aastastest valijatest, samas kui üldine valimisaktiivsus ulatus 63,7 protsendini. See erinevus on murettekitav mitte ainult demokraatliku esindatuse hetkeseisu, vaid ka tulevikusuundumustele mõeldes, kuna just nooruses tehtud valikud mõjutavad seda, milliseks kujunevad valimiskäitumise harjumused tulevikus.

Seetõttu on oluline küsida: kuidas saaks toetada noorte aktiivset osalust juba varasest east alates ning tugevdada nende sidet demokraatlike otsustusprotsessidega?

Poliitiline kommunikatsioon jätab noored kõrvale

Noorte madala valimisaktiivsuse üks peamine põhjus on sageli tunnetus, et poliitika on neist kaugel, nende mõtteid ei võeta arvesse ning nende huvidele pööratakse poliitilises kommunikatsioonis liiga vähe tähelepanu.

Isegi kui noortele suunatud kampaaniad eksisteerivad, kipuvad need sageli alahindama noorte võimekust ja huvi sisuliste teemade vastu, keskendudes pelgalt platvormile (nt Tiktokile) või meelelahutuslikele trendidele, jättes sisulise programmi ja valikute mõtestamise tahaplaanile.

Nii ei teki noorel valijal piisavalt infot, et teha teadlik ja sisuline valimisotsus. Valimised ja poliitilised institutsioonid võivad seetõttu tunduda pigem abstraktsete ja kaugete ideedena kui miski, mis mõjutavad otseselt nende igapäevaelu, eriti juhul, kui varasem kokkupuude otsustusprotsesside või kaasamisega puudub.

Nii tulebki mängu kvaliteetne kodanikuharidus ja koolidemokraatia, mille eesmärk on aidata noortel mõista, et poliitika ja oma huvide eest seismine ei ole midagi eemaletõukavat, vaid otseselt nende elu mõjutav tegevusala. Kui noored näevad, et neil on õigus ja võimalus kaasa rääkida neid puudutavates teemades, suureneb ka nende huvi ja valmisolek osaleda demokraatlikes protsessides.

Need arusaamad ja hoiakud ei kujune ainult ühiskonnaõpetuse tundides, vaid palju laiemalt, koolikultuuri ja koolidemokraatia kaudu. Just koolikeskkond peab andma noortele reaalseid kogemusi osalemisest ja otsustamisest.

Õpilased kui sisulised partnerid

Kool on paljude noorte jaoks esimene kokkupuude institutsioonilise keskkonnaga. Koht, kus kehtivad reeglid, kus tehakse otsuseid ja kus on võimalik oma häält kuuldavaks teha, et neid otsuseid ka mõjutada.

Kui õpilastele ei pakuta võimalusi koolielus sisuliselt kaasa rääkida, ei teki neil tunnetust, et otsustusprotsessides osalemine on normaalne ja vajalik osa ühiskonnaelust, kuna otsused langetatakse lihtsalt nende eest. Paraku on see paljude koolide puhul ka praegu nii, õpilaste kaasamine piirdub formaalsete esinduskogude ja harva küsitava tagasisidega, mis ei pruugi viia sisuliste muutusteni. Kui kool pakub kogemusi ja noor saab aru, et tema arvamus loeb ning toob kaasa muutusi, loob see soodsa pinnase kodanikuks kasvamiseks ja usalduse tekkeks demokraatlike protsesside vastu.

Tugev koolidemokraatia tähendab enamat kui pelgalt tseremoniaalset rolli täitev õpilasesindus. See tähendab koolikultuuri, kus õpilased on otsustusprotsessides sisulised partnerid ja nende arvamusega arvestatakse järjepidevalt, olgu teemaks õppekava kujundamine, kooli reeglite uuendamine või igapäevased korralduslikud küsimused.

Sellises keskkonnas ei sünni mitte ainult paremini läbi mõeldud otsused, vaid ka noored, kellel on isiklik kogemus demokraatiast kui millestki reaalsest ja tähenduslikust, mitte kui abstraktsest poliitikute mänguväljast.

Ühiskondlike hoiakute muutused ei juhtu iseenesest, nendesse peab aktiivselt panustama. Just sellist koolidemokraatia mõistmist ja praktiseerimist soovime edendada algaval õppeaastal läbi pilootprojekti, mille eesmärk on tugevdada õpilaste rolli koolide otsustusprotsessides ning arendada otseselt koolidemokraatiat Eestis.

Soovime näidata, et elujõuline ja sisuliselt kaasav koolidemokraatia mõjutab noorte kodanikuhoiaku kujunemist viisil, mis ulatub kooliseinte vahelt kaugemale kuni valimiskasti juurde välja. Seame sihiks, et viie aasta pärast on täitunud unistus, et igas Eesti koolis on õpilasesindus aktiivne, kaasarääkiv, kvaliteetne ja arvestatav partner kooli juhtkonnale ning oma kogukonnale. Sellel teel aitavad panustada nõustamise ja mentorlusega ka näiteks Targa Tuleviku Fond.

Demokraatia ei teki iseenesest ega juurdu üleöö. Selle kujunemiseks on vaja aega, ruumi, usaldust ja koostööd. Koolidemokraatia tugevdamine Eesti koolides on esimene ja kõige olulisem samm sellel teel.