Mirjam Rennit: pagulastaustaga noored vajavad enamat kui tavaline keelekursus

Paguluses elaval noorel on palju elulisi muresid: ta on kaotanud oma senise elu, identiteedi ja sõbrad ning temalt nõutakse uues ühiskonnas kohanemist ja hakkamasaamist. Ta viibib sunnitud olukorras, kus keele omandamine võib tunduda ületamatu raskuse või lausa ebameeldiva kohustusena, kirjutab Mirjam Rennit.
Ukrainas kestab täiemahuline sõda juba enam kui kolm aastat. Eestisse on sealt pagenud kümneid tuhandeid ukrainlasi, kelle seas on palju lapsi ja noori. Pagulastaustaga noor on täiesti tavaline noor, lihtsalt ebatavalises olukorras. Ta on ilma jäänud oma senisest elust ja turvatundest, ta igatseb sõpru, lähedasi ja harjumuspäraseid tegevusi. Lisaks muudab uues riigis kohanemise keeruliseks tundmatu kultuuri- ja keeleruum.
Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel osales käesoleva aasta maikuu seisuga Eesti haridussüsteemis, sh alus-, üld- ja kutsehariduses kokku 9260 Ukraina last ja noort. Koolikohustust ei täitnud EHIS-e andmetel Ukraina koolikohuslastest vaid 385, mis on teiste Euroopa riikidega võrdluses väga hea tulemus.
Miks on eesti keele õpe nende seas nõnda suur murekoht? Eesti Pagulasabi tegi käesoleva aasta kevadel väikese uuringu 13–19 aasta vanuste Ukraina noorte seas, et mõista, millised on nende kogemused, takistused ja motivaatorid, kuid ka ootused ja vajadused, eesti keele omandamisel. Tulemustest lähemalt allpool.
Noored tunnevad end nähtamatuna
Ukraina noorte sõnul toob keelebarjäär kaasa pideva sisemise ebakindlustunde. Ebapiisav keeleoskus muudab noore eestikeelses vestluses ärevaks ja paneb juba omandatud sõnu unustama, kardetakse teha vigu. Suutmatus end mõistetavaks teha ja teisi mõista tekitab neis uues ühiskonnas nähtamatuks olemise tunde.
Vähese keeleoskuse tõttu suheldakse tihtipeale eestlastest eakaaslaste asemel pigem ukraina või vene keelt rääkivate sõpradega. Olukorda kirjeldas üks Ukrainast pärit noormees tabavalt mugavustsooni ja vaakumina, milles mitmed noored Eestis elades vaimselt ning emotsionaalselt viibivad.
Noori ümbritsev ukraina- või venekeelne keskkond aitab küll kohaneda, uues keskkonnas orienteeruda ja suhelda, kuid pärsib sügavamat integratsiooni. Oluline on ka märkida, et keelebarjäär piirab väljavaateid edasiõppimiseks, eneseteostuseks ja töö leidmiseks, tuues seega kaasa struktuurseid takistusi Eesti ühiskonnas. Näiteks pole paljudele Eestis elavatele Ukraina noortele kättesaadav eestikeelne kõrg- ega kutseharidus, mistõttu puuduvad tulevikus ka perspektiivikad väljavaated tööturul.
Sõltuvalt noorte vanusest ja keskkonnast ning piirkonnast, kuhu nad Eestisse jõudes elama asuvad, on pagulastaustaga noorte stardipositsioonid eesti keele omandamisel väga erinevad. Kohustuslikus koolieas noored võivad sattuda kooli, kus neile suure tõenäosusega pakutakse tuge keele omandamisel.
Mida vanemas klassis käiakse, seda raskem on samaaegselt keelt ja üha keerulisemaks muutuvaid õppeaineid omandada, mistõttu jäävad need noored hilisemas eas tihti klassi kordama. Paljudel Ukraina teismelistel on Eesti haridussüsteemis raskusi, kuna nad ei valda eesti keelt piisavalt hästi.
Edu keele omandamisel mõjutab olulisel määral ka perekondliku toe olemasolu, aga ka see, kui palju noored oma ea- ja koolikaaslastega suhtlevad. Lisaks keeleõppele on oluline ka vaimne tervis. Stress, trauma, ebakindlus ja kaotusvalu, mida paljud oma kodudest pagema sunnitud pered on kogenud, mõjutavad olulisel määral kognitiivset võimekust edukalt uut keelt omandada.
Rõhku tuleks panna praktilisele keeleõppele ja motivaatoritele
Eesti koolisüsteemis õppivatest noortest veel keerulisemas olukorras on need Ukraina noored, kes on riiki saabunud peale põhi- või kutsehariduse omandamist ja kes seetõttu õppeasutuse noortele suunatud keeleõppest osa ei saa.
On ka neid, kes on otsustanud õpinguid jätkata veebipõhiselt Ukraina koolis, kuna Eesti kool pole nende jaoks atraktiivne või on õppetöös osalemine keelebarjääri tõttu liiga keeruline. Lisaks on Eestis omajagu NEET-olukorras Ukraina noori (noored, kes ei õpi ega tööta ega osale mõnel koolitusel või väljaõppes). Noortegarantii tugisüsteemi (NGTS) märtsi seirest tuli välja, et NEET-olukorras 12 540 noorest vanuses 16–26 on rahvusvahelise kaitse saajad tuhat noort, kellest 305 on alaealised.
Suur probleem on atraktiivsete ja eakohaste keele õppimise võimaluste puudumine väljaspool haridussüsteemi. Riiklikud töötukassa või Settle in Estonia keelekursused on disainitud pigem täiskasvanud õppureile ja nende vajadustele.
Paljudel Ukraina noortel, ka neil, kes keelt juba õpivad, on puudu loomulikust keele kasutamise keskkonnast, mida võiks pakkuda näiteks hobi- või ühistegevused Eesti noortega. Võimaluste nappus suheldes keelt praktiseerida võib pidurdada ka kõige edasijõudnuma ja motiveerituma õppuri keelelist arengut. Noored ise toovad välja, ning seda rõhutavad ka erinevad uuringud, et kõige tõhusam on keelt erinevates tegevustes ja suhtlussituatsioonides kasutada.
Vestlustes Ukraina noortega selgub, et sobivate keeleõppevõimaluste ja harjutuskeskkondade loomise kõrval on samavõrd oluline noorte motivatsiooni kasvatamine. Tähtis on tekitada huvi eesti keele ja selle õppimise vastu ning luua toetav keskkond.
Paguluses elaval noorel on palju elulisi muresid: ta on kaotanud oma senise elu, identiteedi ja sõbrad ning temalt nõutakse uues ühiskonnas kohanemist ja hakkamasaamist. Ta viibib sunnitud olukorras, kus keele omandamine võib tunduda ületamatu raskuse või lausa ebameeldiva kohustusena.
Mõne jaoks, kelle tähelepanu on koduriigis aset leidvatel või isiklikel tragöödiatel, ning kelle soov on esimesel võimalusel pagulusest tagasi pöörduda, võib keele õppimine tunduda isegi ebavajalikuna. Ilma läbimõeldud motivatsioonisüsteemita võib noortel tekkida vastumeelsus keelt õppida.
Noortega vesteldes selgub, et motivatsiooni keelt omandada võib vähendada ka pidev ukraina- või venekeelses keskkonnas viibimine. Seda juhul, kui noorel on Eestis olemas omakeelsed sõbrad, elatakse piirkondades, kus vene keel on levinud, või puuduvad konkreetsed ambitsioonid edasiõppimiseks ja töötamiseks. Just seetõttu ongi oluline tegeleda noorte motivatsiooni ja heaoluga, pakkuda neile võimalusi viibida turvaliselt eestikeelses keskkonnas ja anda võimalusi eneseteostuseks.
Mis motiveerib noori keelt õppima?
Noori motiveerivad keelt omandama erinevad eesmärgid ja asjaolud. Intervjuudest Ukraina noortega tuleb välja, et eesti keele oskust peetakse kasulikuks, kuna see aitab igapäevaselt toime tulla, näiteks lugeda silte nii poes kui ka avalikus ruumis. Tänapäeval on küll telefonides olemas tõlkerakendused, ent üks noor märkis, et parem on siiski keelt rääkida.
Keeleoskus annab võimaluse käia eestikeelses koolis, sooritada eksameid ja omandada hea haridus. Mitmed noored tõid välja, et Eesti ülikooli minekuks on vaja kõrgel tasemel eesti keele oskust. Samuti saab nii suhelda kohalikega, luua sõprussidemeid ning mõista paremini kohalikku kultuuri ja inimesi. On noori, kelle sõnul on välismaal elades riigikeele omandamine iseenesestmõistetav või nähakse seda lausa kohustusena.
Kokkuvõtvalt saab väita, et noorte keeleõpet ei saa käsitleda vaid eraldiseisva tunnina klassiruumis ja seda toetab ka Eesti Pagulasabi kogemus. Seepärast kombineerime käesoleval sügisel algavas noorte keeleõpet ja sotsiaalset lõimumist toetavas programmis antropoloogilise lähenemise ja sobivamate lahenduste loomise meetodi.
Tulemuseks on õppimist toetav keskkond, kus noored saavad lisaks keeleoskusele tuge ka muude õppeainete omandamisel ja vaimse heaolu hoidmisel, oluliseks komponendiks on ka võimalus suhelda eakaaslastega. Teeme seda koostöös Tallinna Ülikooliga, humanitaarteaduste instituudi teadlased aitavad meil rakendada märkamatu keeleõppe metoodikat ja mõõta keelekursuste tegelikku mõju.
Toimetaja: Kaupo Meiel




