Lätis on kaitse leidnud veidi alla 50 000 ukrainlase
Juuli lõpus oli Eestis ja Lätis ajutise kaitse all 24,6 inimest 1000 kohta, mis on üks kõrgeimaid näitajaid Euroopa Liidus. Lätis on kaitse saajate hulgas viimastel kuudel toimunud väike, kuid järjekindel kasv.
2024. aasta juuli lõpus oli ajutist kaitset saanud Ukraina kodanikke Euroopa Liidu riikidest kõige rohkem Saksamaal (1 110 600 inimest; 26,9 protsenti EL-i koguarvust), Poolas (976 205; 23,7 protsenti) ja Tšehhis (369 610; üheksa protsenti).
Ajutise kaitse all olevate inimeste arv võrreldes EL-i rahvaarvuga oli juuli lõpus 9,2 inimest 1000 kohta. Kõige kõrgemad suhtarvud olid Tšehhis (33,9), Leedus (27,4) ja Poolas (26,7). Neile järgnevad Eesti ja Läti – mõlemal riigil 24,6.
Võrreldes 2024. aasta juuni lõpuga teatas Saksamaa ajutise kaitse all olevate inimeste arvu märkimisväärsest vähenemisest, mis kahanes juuli lõpuks 236 925 inimese võrra (-17,6 protsenti).
Saksamaa langus tuleneb metodoloogilisest muudatusest, mis alates juulist 2024 eemaldas ajutise kaitse andmete hulgast kõik inimesed, kelle kaitse staatus ei olnud enam kehtiv, kas seetõttu, et neile anti uus kaitse staatus või nad lahkusid Saksamaalt lõplikult.
Juuli lõpus moodustasid täiskasvanud naised 45,3 protsenti ajutise kaitse saajatest, neist 54,9 protsenti olid 35-64-aastased naised. Lapsi oli 32,4 protsenti, samas kui täiskasvanud mehed moodustasid 22,4 protsenti kaitse saajatest.
2024. aasta teises kvartalis väljastasid EL-i riigid 195 270 otsust ajutise kaitse andmiseks. See on väikseim kvartaalne otsuste arv pärast Venemaa sissetungi algust. Võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga vähenes otsuste arv teises kvartalis 0,8 protsenti.
Lätis on viimase kolme kuu andmete põhjal kaitse saajate arv veidi kasvanud. Mais anti kaitse 525 inimesele, juunis 540 inimesele ja juulis 635 inimesele.
Toimetaja: Taavi Tamula
Allikas: LSM