13-aastane Julia istus koos emaga köögis, kui sai teada, et tema isa on sõjas hukkunud. "Nutsime emaga kaua. Ma ei uskunud seda. Arvasin, et see on viga." Julia isa hukkus tänavu aprillis, alles neli kuud hiljem sai Korostõšivis elav tüdruk võimaluse vaimse tervise suvelaagris kohtuda psühholoogiga ja oma isa kaotusest rääkida.

Julia lugu ei ole paraku ainulaadne. Ukraina sõja kolmandal aastal on miljonite inimeste elu jäädavalt muutunud, ent paljudeni abi ei jõua. Pidevad õhurünnakud, purustatud kodud ja lähedaste kaotus on saanud igapäevaelu osaks ja intensiivistub talve eel veelgi.

Füüsilist hävingut on lihtne näha, kuid varju jääb üks ränk tagajärg, süvenev vaimse tervise kriis, mis mõjutab Ukrainat veel aastakümneid. See on kriis, mis vajab kiireid, uuenduslikke ja tõhusaid lahendusi. Üheks selliseks on Eestis loodud veebipõhine vaimse tervise teenus, mille kaudu on paari aastaga saanud abi juba tuhanded ukrainlased.

Sõda on Ukrainas jätnud katastroofilise jälje. Ligi 14 000 tsiviilisikut on kaotanud elu, 3,7 miljonit inimest on olnud sunnitud oma kodumaal ümber asuma ning 6,9 miljonit on põgenenud riigist. Humanitaarabi vajab enam kui 12 miljonit inimest.

Lisaks elupäästvale abile seisab kogu riigi elanikkond silmitsi üha süvenevate majandusraskustega. Umbes kolmandik inimestest on kaotanud töö ja 78 protsenti on kogenud sissetuleku vähenemist. Kõigele lisaks tõusid ainuüksi 2022. aastal tarbijahinnad Ukrainas 20 protsenti võrreldes eelneva aastaga.

Selline keskkond mõjutab otseselt inimeste valikuid ja vaimset tervist. Ligi pooled Ukraina elanikud hoiduvad nüüd pikaajaliste plaanide tegemisest. Kui turvatunne ja stabiilsus, kui inimese põhivajadused kaovad, on emotsionaalset tasakaalu äärmiselt keeruline säilitada.

Kogu riik elab pidevas ebakindluses ja ohutundes, mis on muutnud vaimse tervise probleemid laialdaseks nähtuseks. Eriti raske on olukord muidugi vahetus sõjapiirkonnas. 2024. aastal tehtud uuring näitas, et aladel, kus pommitamised ja sõjakahju on ulatuslikud, esineb inimestel oluliselt sagedamini enesetapumõtteid ja abituse tunnet.

Laste puhul on mõjud veelgi rängemad. Näiteks on täheldatud äärmuslikke juhtumeid, kuidas rindejoone lähedal Harkivis elavatel lastel on juuksed halliks läinud, mida seostatakse äärmusliku stressiga.

Seda kõike kinnitab Ukraina vaimse tervise statistika, mis on äärmiselt murettekitav. Ligi 9,6 miljonit ukrainlast ohustatud või juba elab mõne vaimse tervise häirega. OCHA andmetel kogeb 53 protsenti elanikest ärevust, 38 protsenti depressiooni ja 42 protsenti stressi.

54 protsenti ukrainlastest kannatab posttraumaatilise stressihäire all, 21 protsenti põeb rasket ärevust ning 18 protsendil on kõrge stressitase. UNESCO andmetel on 26 protsendil teismelistest diagnoositud PTSD (posttraumaatiline stressihäire) ja 75 protsenti kooliõpilastest on kogenud tugevat stressi.

Nende protsentide taga on päris inimesed – ka 13-aastane Julia ja tema ema –, kes igapäevaselt kannatavad ja ootavad vajalikku tuge.

Kuna vaimse tervise probleemid on Ukrainas laialt levinud, siis on professionaalse abi kättesaadavus eluliselt oluline, kuid paraku puudulik. Ukraina vaimse tervise süsteem kannatab kroonilise rahastuse nappuse, tööjõupuuduse ja teenuste ebaühtlase kättesaadavuse all. Kuigi abivajadus on sõja tõttu kasvanud pandeemia mõõtu, ei jätku spetsialiste kaugeltki mitte kõigile, kes tuge vajavad.

Probleeme süvendab nõukogude ajast pärandunud usaldamatus, sest toona kasutati psühhiaatrilist abi represseerimise vahendina. See on jätnud sügava jälje inimeste valmisolekule abi otsida.

2021. aasta uuringu järgi peab 75 protsenti ukrainlastest psühhiaatriahaiglaid pigem vangla- kui ravikeskkonnaks, mis muudab psühholoogilise toe otsimise keeruliseks. Üle 80 protsendi ukrainlastest ei ole kunagi pöördunud psühholoogi või psühhoterapeudi poole, kuigi vähemalt kolmandik on viimastel kuudel kogenud ärrituvust, unehäireid, halba tuju, pinget ja ärevust. Kõige sagedamini takistavad abi saamist vaimse tervise teenuste kõrge hind ja piiratud kättesaadavus.

Ka otsene sõjategevus on vaimse tervise abi kättesaadavust oluliselt piiranud. WHO on dokumenteerinud üle 2254 rünnaku tervishoiuasutuste vastu, nende seas ka psühhiaatriahaiglate ja -kliinikute. Paljud spetsialistid on riigist lahkunud või ümberasunud, mistõttu on järelejäänud töötajad ülekoormatud.

Samal ajal ei ole võimalik spetsialistide nappust kiiresti leevendada. Psühholoogia ja psühhiaatria on erialad, mis nõuavad aastatepikkust ettevalmistust ja praktikat. See tähendab, et kvalifitseeritud tööjõu taastumine võtab aastaid ka pärast sõja lõppu.

On olnud ka positiivseid algatusi. Näiteks esimese leedi Olena Zelenska programm "Kuidas sul läheb?" on tõstnud vaimse tervise teema nähtavust ja vähendanud stigmat. Siiski on ressursside nappus ja spetsialistide puudus, eriti maapiirkondades ja sõjast kahjustatud aladel, endiselt suur probleem.

Sellises olukorras on hädavajalikud lahendused, mis võimaldavad pakkuda kiiret, ressursse kokkuhoidvat ja professionaalset abi sõltumata inimese asukohast. Üks taoline lahendus on Eestis välja töötatud digitaalne diagnostika- ja raviplatvorm DocuMental. Alates 2023. aastast on Mondo ja DocuMental Care Clinic kohandanud vastava süsteemi Ukrainasse, võimaldades kohalikel psühholoogidel ja psühhiaatritel pakkuda veebipõhiseid vastuvõtte patsientidele üle Ukraina.

Platvormi algoritmid toetavad spetsialiste diagnoosimisel ja raviplaanide koostamisel vastavalt rahvusvahelistele standarditele. Teenus pakub väärtuslikku tuge, kui Ukraina vaimse tervise süsteem on sõja tõttu ülekoormatud ning iga diagnoos ja raviplaan nõuaks muidu märksa rohkem spetsialistide tööaega. Platvorm tugineb Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vaimse tervise raamistikule ning on välja töötatud tihedas koostöös Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT Health), Estonian Connected Healthi ja TalTechiga.

Seni on platvormi toel ning Eesti Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) ja välisministeeriumi rahastusel ning Eesti annetajate toel pakutud üle 8000 tasuta vaimse tervise konsultatsiooni üle Ukraina. Digitaalse lahenduse tugevus peitub selle skaleeritavuses. Tulevikus võiks platvormi kaudu saada tuge kümned tuhanded Ukraina elanikud, sealhulgas inimesed piirkondades kus muu vaimse tervise tugi kättesaadav ei ole.

Riigi elanike vaimse tervise eest hoolitsemine sõja ajal ei tohi olla teisejärguline küsimus. See on otseselt seotud kogu rahva võimekusega vastu pidada, töötada, riiki teenida või õppida.

Ukraina esimene leedi Olena Zelenska on rõhutanud, et vastupidav ühiskond on vaimselt terve ühiskond. Kui inimesed suudavad säilitada sisemise tasakaalu ning hoolitseda oma perede ja kogukondade eest, on võimalik üle elada ka kõige raskemad ajad.

Kui me nendele teemadele praegu tähelepanu ei pööra ja inimesi nende vaimse tervise probleemidega toimetulekul ei toeta ja nad jäävad abita, peame ühel hetkel hakkama rääkima palju tõsisematest diagnoosidest ja ka ühiskondlikest probleemidest, mis sellega kaasneb. Humanitaarabi sektor on erinevates varasemates kriisides seda näinud ja need tagajärjed mõjutavad ühiskondi veel kümnendeid.

Vaimse tervise kriisi leevendamisel peame olema sama otsustavad ja kiired nagu riigi füüsilisel ülesehitamisel. Lahendused kvaliteetse abi pakkumiseks on olemas, kuid nende ulatuslik rakendamine sõltub poliitilisest tahtest ja rahastajate toetusest. Kui soovime, et Ukraina tulevik oleks helgem, peame investeerima nii nähtavasse kui ka pealt nähtamatusse ning panustama inimeste vaimsesse tervisesse.