"Avalikele ruumiandmetele tuginedes on Vene Föderatsioonil õnnestunud viimase nädala jooksul kogu sõjateatris hõivata vähem kui 38 ruutkilomeetrit, mis on madalaim operatsioonitempo, mida alates selle aasta aprillikuust näinud oleme," rääkis Kiviselg kaitseministeeriumis korraldatud igareedesel briifingul.

Ta tõi välja, et kõige rohkem on Vene väed ühe nädala jooksul vallutanud 225 ruutkilomeetrit, mis juhtus juuli alguses ja pärast seda on okupeeritud alade hõivamise tempo pidevalt vähenenud.

"Küll aga ei saa öelda, et Vene operatsioonitempo kuidagi langenud oleks. Endiselt tehakse 180–200 rünnakut ööpäevas ja valdavalt viiakse peamised rünnakud läbi endiselt Pokrovski lähistel," lisas Kiviselg.

Tema sõnul on Vene üksuste põhipingutus jätkuvalt Donetski oblastis Pokrovski ja Kostjantõnivka vahelisel alal, kuid sinna koondunud üksused ei ole suutnud saavutada mingeid suuremaid tulemusi ega oma ülekaalu maksma panna.

"Vastupidiselt Venemaa ootustele on Ukraina relvajõududel õnnestunud Vene relvajõudude käest tagasi võtta teatud hõivatud alasid. Ja ennekõike Dobropillja piirkonnas sarnaselt juba eelmisel nädalal mainitule. Samuti on Vene 51. armee seal kandnud suuremaid kaotusi. Kindlasti on seeläbi Vene võitlejate moraal antud piirkonnas langustrendis," rääkis kaitseväe luureülem.

"Need väiksed võidukad lahingud võimaldavad ukrainlastel vähendada survet Dobropilljat ja Kramatorskit ühendavatele varustusteedele, mis annab eelduse, et ukrainlased saavad seal jätkuvalt edukaid operatsioone lähiajal läbi viia," selgitas Kiviselg.

Teatavat edu on Venemaa küll saavutanud toetavatel rinnetel ehk Pokrovskist läände jäävatel aladel Novopavlivka lähistel ning Lõmani ja Kupjanski suundadel. Samas kumbki suund ei paku venelastele võimalust siis operatiivseks läbimurdeks, rääkis Kiviselg.

Möödunud nädala jooksul ründas Venemaa Ukrainat ööpäevas umbes 40–172 ründedrooniga, pikkides rünnakute vahele ka mõned üksikud ballistilised raketid.