"Venemaa on kolmandat nädalat järjest kaotanud üle 10 000 võitleja – seda nii haavatute kui surnutena. Selle nädala keskmine ööpäevane kaotuste arv jääb umbes 1600 võitleja juurde, mis tähendab, et nädala jooksul kaotati pisut üle 11 000," rääkis kolonel Kiviselg kaitseministeeriumi korraldataval igareedesel briifingul, tehes ülevaate sõja 238. nädalast.

"Sellisel kujul jätkub endiselt tendents, et Venemaa kaotab lahinguväljal rohkem, kui nad suudavad värvata," lisas ta.

Kaitseväe luureülem tõi ka välja, et ukrainlased avalikustasid esimest korda andmeid oma vasturünnaku kohta Donetski oblastis Lõmani suunas, kus vabastati ja puhastati vasturünnaku käigus umbes 85 ruutkilomeetrit. "Praegu Ukraina operatsioonid Donetski oblastis jätkuvad," lisas Kiviselg.

Rääkides veel Ukraina edust, loetles Kiviselg jätkuvaid õhurünnakuid Venemaa naftarajatiste pihta Krasnodari krais, Saraatovi ja Samaara oblastis ning Tatarstani vabariigis, Mahhatškala sadama tabamist Kaspia mere ääres, keemiatehaste ründamist Permi krais ja Volgogradis ning droonitehase tabamist Rostovi oblastis.

"Sõjalistest sihtmärkidest võib välja tuua lennuväljarünnakuid Rostovi oblastis, õhutõrjevahendite ja kaugmaadroonide ladustamise stardialasid Rostovi oblastis ja Orjoli oblastis. Praegu on kahjud hindamisel, aga tõenäoliselt on ukrainlastel õnnestunud mõned lennukid kas rivist välja lüüa või kahjustada ja samamoodi kopterid," lisas kolonel.

Kiviselg viitas ka Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) raportile, mille kohaselt on Venemaa naftatöötlemistehaste seisund Ukraina kaugmaalöökide mõju tõttu halvenenud ning sanktsioonid takistavad õhurünnakute tekitatud kahjude likvideerimist. IEA hinnangul püsib järgneva 18 kuu jooksul Venemaa naftatöötlemise võime 30 protsenti alla sõjaeelset taset.

Venemaa jätkab tsiviiltaristu ründamist

Ehkki Venemaa on suurendanud survet Ukrainale selle tsiviiltaristu ründamisega, näitavad uuringud, et ukrainlased pole hoolimata tekitatud raskustest nõus järele andma, märkis Kiviselg.

"Venemaa kauglöögid on selle nädala jooksul tabanud endiselt kriitilist ja strateegilist taristut Ukrainas, samuti elamuid, võimalikke ladusid, ostukeskusi, bensiinijaamu, transpordivahendeid ja ettevõtteid ning seda vähemalt 17 Ukraina oblastis ja circa pooltes sellistes oblastites on esinenud ka energiavarustuse katkestusi rünnakute tagajärjel," rääkis ta.

Venemaa on uuesti selliste rünnakute läbiviimisel hakanud kasutama retranslaatoreid Valgevenes, mis vahepeal ei töötanud ning seetõttu ulatuvad Vene rünnakud ka Lääne-Ukrainasse ja on tõenäoliselt täpsemad ja efektiivsemad, lisas Kiviselg.

Kaitseväe luureülem tõi ka välja, et Venemaa on rünnanud täiemahulise sõja jooksul Ukrainas umbes 500 vedurit, sel aastal on rünnatud umbes kümmet ÜRO humanitaarkaupade ladu ja septembrikuu jooksul nelja ravimiladu.

"Nii et väga selgelt on venelastel endiselt silmas tsiviilsihtmärgid," tõdes ta. "Vene Föderatsioon teeb enda poolt kõik võimaliku, et teha ukrainlastele saabuvat talve ja selle üle elamist võimalikult ebamugavaks."

Samas näitavad hiljutised küsitlused Ukrainas, et umbes 77 protsenti Ukraina elanikkonnast ei taha Venemaa nõudmistele järgi anda ega nõustuda Ukraina lüüasaamisega ning leiavad, et vastupanu tuleb jätkata isegi siis, kui talvel tuleb mõnda aega saada hakkama ilma elektri, sooja vee ja kanalisatsioonita, kirjeldas kolonel Kiviselg.

Kaitseväe luureülem tõi ka välja Venemaa 13. septembril korraldatud droonirünnaku Ukraina-Poola piiri läheduses olevas Jahodõni jaamas seisnud rongi pihta, mille lähedusse jäi ka Jalta Euroopa strateegia foorumil osalenud väliskülalised, kes liikusid Poola. "Külaliste hulgas oli palju endisi riigipäid, valitsusjuhte, endisi ja praegusi kõrgeid riigiametnikke, rahvasaadikuid ja eksperte. Hea uudis on see, et väliskülalised selle rünnaku käigus vigastada ei saanud," märkis ta.

Venemaa on teatanud, et ründab ainult sõjalisi sihtmärke ja sõjalistel eesmärkidel kasutatavat logistikataristut ning on sarnaste rünnakute eest ka varem ukrainlasi ja lääneriike hoiatatud, märkides, et ei saa garanteerida väliskülaliste julgeolekut Ukrainas ning soovitanud välisriikide kodanikel Ukrainast lahkuda, meenutas Kiviselg. Ka sel korral oli tegemist Venemaa järjekordse katsega mõjutada lääneriikide poliitika kujundajaid loobuma Ukraina toetamisest, tõdes ta.

"Selle peale on NATO peasekretär Mark Rute öelnud, et Venemaa lootus õõnestada Ukraina toetajate ühtsust ja peatada toetus Ukrainale, ei täitu ning abi Kiievile hoopis suurendatakse," rääkis kolonel.

Kommenteerides eelmisel nädalal teemaks tõusnud ideed peatada vastastikku energiataristu ründamine, tõi Kiviselg välja, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski on pakkunud välja võimaluse lõpetada Venemaa naftatöötlemistehaste ja muu kütusetaristu rünnakud tingimusel, et Venemaa lõpetab Ukraina elektrisüsteemi ja gaasitaristu ründamise. "Ning Ukraina soovib kokkulepet, mis keelaks igasugused rünnakud kõigi energiataristu vastu ning ootab Venemaalt nimekirja rajatistest, mis jääksid võimalikku energiataristut hõlmama relvarahu korral rünnakutest kõrvale," lisas ta.