"Möödunud nädalat Vene Föderatsiooni ja Ukraina täiemahulises sõjakonfliktis iseloomustavad jätkuvalt Vene valeväited jõudsast edenemisest Ukrainas. Samuti on kasvanud lahinguline intensiivsus ja Ukraina kaugmaarünnakud mehitamata ründevahenditega Venemaa sügavusse," ütles Kiviselg oma ülevaate sissejuhatuses.

Kiviselg tõi välja, et Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumist lekkinud kaart Zaporižžja piirkonnast näitas mitmete asulate väidetavat vallutamist Orihhivi ümbruses, kuid hinnangud viitavad, et neid alasid ei olnud tegelikult Vene Föderatsioon hõivanud ega kontrollinud.

Sarnane muster on tema sõnul ilmnenud ka varasemalt Kupjanski suunal, kus Venemaa juhtkond on korduvalt väitnud linna vallutamist või Ukraina üksuste ümberpiiramist, kuigi lahinguvälja tegelik olukord pole seda kinnitanud.

"Selle tulemusel on kujunenud olukord, kus Venemaa president võib saada moonutatud pildi sõja tegelikust seisust, kuna sõjaline juhtkond esitab liialdatud võite või ebatäpseid raporteid ja kaarte," sõnas Kiviselg.

Kiviselg märkis, et samal ajal on Venemaa pealetungi tempo võrreldes varasema aastaga märgatavalt aeglustunud.

"Ukraina drooni- ja raketirünnakute kampaania on muutumas järjest tõhusamaks, avaldades kasvavat survet nii rindejoonele kui ka Venemaa süvatagalale. 29. mail kuulutati esmakordselt Ukraina piirist üle 2000 kilomeetri kaugusel asuvas Uurali föderaalringkonnas välja raketiohurežiim, ja seda terves ringkonnas," rääkis Kiviselg.

Lahingutegevuse intensiivsus kasvas

Kiviselja sõnul möödunud nädalal lahingutegevuse intensiivsus Ukrainas kasvas.

"Venemaa kasutas suurrünnakus Ukraina pihta ööl vastu 2. juunit 656 drooni ja 73 raketti. Venemaa kasutab aktiivselt ära olukorda, kus Ukrainal on Patrioti süsteeme või moona sellele vähe ning Ukraina linnu rünnatakse rohkemate ballistiliste ja tiibrakettidega. Kõnealusel öösel kasutati rekordiliselt 33 ballistilist raketti Iskander, millest Ukraina õhutõrje suutis alla võtta 11. Samuti kasutas Vene pool tiibrakette Tsirkon, millest Ukraina tõenäoliselt ei suutnud hävitada ühtegi.

Kiviselg ütles, et Venemaa üritab oma brutaalsete rünnakutega juhtida tähelepanu eemale oma ebaedult rindel.

Rindesündmuste juurde täpsemalt tulles, ütles Kiviselg, et sel nädalal toimus keskeltläbi 280 lahingukontakti ühes ööpäevas, mis on tõus võrreldes eelmise nädala 261-ga. Poolteist kuud tagasi oli aga lahingkontaktide arv sootuks 170 juures.

"Selle juures on venelased kaotanud märkimisväärselt palju elavjõudu – möödunud nädala jooksul keskmiselt umbes 1320 sõjaväelast ööpäevas," sõnas Kiviselg.

Vene vägede edenemine on aeglustunud

Kiviselg rääkis, et maikuu jooksul on Vene poolel õnnestunud Ukrainas hõivata vaid 14 ruutkilomeetrit, mis moodustab eelmise aasta samast perioodist ainult kolm protsenti.

"Nii et Vene Föderatsiooni edenemine on märkimisväärselt aeglustunud ja paljudes kohtades lausa seiskunud. Samas on Ukraina väed teinud aktiivseid vasturünnakuid ja liikunud omakorda edasi Oleksandrivka suunal Dnipropetrovski ja Donetski oblastis, võttes möödunud nädalal tagasi umbes 46 ruutkilomeetrit," ütles ta.

Lahingutegevuse kõige intensiivsemad piirkonnad on tema sõnul olnud väga sarnased eelnevate nädalatega: Pokrovski, Zaporižžja oblastis Huljaipole suund ning Kostjantõnivka ja Lõmani suunad Donetski oblastis, samuti Harkivi oblastis Lõuna-Slobožanske suund.

"Vene üksustel on õnnestunud teatud edu saavutada peamiselt Huljaipole, Pokrovski, Kostjantõnivka ja Lõuna-Slobožanske suunal. Ukrainlased on omakorda teinud edukaid vasturünnakuid ja edasi liikunud Oleksandrivka suunal Donetski ja Dnipropetrovski oblastites. Viimasel nädalal on Ukraina väed suutnud territooriumi rohkem tagasi võtta, kui Vene pool on suutnud okupeerida," rääkis Kiviselg.

Venemaa kaotas kolmandiku Balti laevastiku õhutõrjest

Rääkides Ukraina kaugmaa täppislöökidest, ütles Kiviselg, et need on viimase nädala jooksul tabanud Venemaa luure- ja sõjalisi objekte Peterburi, Voroneži, Taganrogi ja Krasnodari piirkonnas.

"Rünnakud on kahjustanud Vene õhutõrjesüsteeme, logistikaladusid ja muid sõjalisi sihtmärke. Eesti lähiregioonis tabasid Ukraina droonid 3. juuni varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna laevaremonditehase kuivdokki. Kuivdokis olnud Balti laevastiku Stereguštši-klassi korveti näol on Ukraina poolt vaadatuna tegemist märkimisväärse eduga, kuna see laevaklass on Balti laevastiku üks võimekamaid õhutõrjeplatvorme. Rünnaku tulemusel kaotas Balti laevastik hetkel ühe kolmandiku oma keskmaa õhutõrjevõimest. See kindlasti pärsib Balti laevastiku ja Kroonlinna piirkonna õhutõrjevõimekust edaspidi," rääkis Kiviselg.

Kiviselg rõhutas ka seda, et oluline areng viimaste nädalate jooksul on toimunud Ukraina üha süsteemsemas ja tõhusamas kampaanias Venemaa logistika vastu.

"Seda ennekõike Lõuna-Ukraina suunas okupeeritud Krimmis ja ka Venemaa enda tagalas. Ukraina rünnakud on suunatud peamiselt varustuskoridoridele, mis ühendavad Venemaad okupeeritud Krimmiga marsruudil Mariupol, Berdjansk, Melitopol ja Džankoi," sõnas Kiviselg.

"Selle tulemusena on teatatud kütusepuudusest Krimmi poolsaarel ja kehtestatud on müügipiirangud: umbes 20 liitrit talongide alusel. Seoses sellega on tekkinud pikad kütusejärjekorrad ja mustal turul müüdava kütuse hind on märkimisväärselt tõusnud – eurodesse ümber arvestatuna on 95-oktaanise bensiini liitri müügihind seal 3,5–4,7 eurot. See on Krimmi elanike jaoks talumatult kõrge hind," rääkis ta.

Kiviselg rääkis, et vastumeetmena drooniohule on Venemaa hakanud tagalas oma sõjatehnikat värvima eriskummaliselt – näiteks mustvalgetriibuliseks –, lootuses eksitada droonide tehisintellektisüsteeme ja sihtmärgi automaattuvastust.

Vene droon NATO õhuruumis

Kiviselg osutas veel ühele olulisele sündmusele, mis hiljuti aset leidis. "Venemaa drooni sattumine Rumeenia õhuruumi ja elumaja tabamus, millega kaasnesid NATO riigi tsiviilelanikkonna kahjud. Teadaolevalt oli tegemist esimese juhtumiga, kus NATO riigi tsiviilelanikud said Vene ründedrooni tabamuse tulemusel kahjustada või vigastada. Selliseid juhtumeid silmas pidades ei saa välistada, et sarnaseid intsidente leiab aset ka tulevikus. See omakorda kasvatab pingeid Venemaa ja NATO vahel, kus hübriidrünnakute kasvu korral tekib vajadus neile adekvaatselt vastata," lausus Kiviselg.

"Venemaa reaktsioon Rumeenias toimunud rünnaku kohta kannab kahte paralleelset narratiivi: esiteks väidetakse, et droon ei olnud Vene päritolu, kuid samas vihjatakse võimalusele, et sarnaseid juhtumeid võib esineda veelgi. Seeläbi loodetakse Vene poolel, et lääneriigid vähendavad toetust Ukrainale nende iseseisvussõjas," ütles Kiviselg veel.