Kolme aasta tagusega võrreldes on tänavu üheksa kuuga mobiilne kiiruskaamera Saaremaal pilte teinud üle kahe korra rohkem - kokku 6295 korda. Ja patrullid on tabanud veel omakorda täiendavalt 900 kihutajat. Enamus kiiruseületamisi on politseipatrullid fikseerinud just Kuressaare-Kuivastu maanteel.

"Väga palju juhtide liikluskäitumist määravad praami ajad. Aga siin on tegelikult oluline see, et juht peab enda aega ja sõitu planeerima, et halvast planeerimisest ei oleks tekkinud seda vajadust kiirust ületada, et praamile jõuda," ütles Kuressaare politseijaoskonna vanemkomissar Ahto Aulik.

Kui napsustena on politseile Saaremaal vahele jäänud enamuses saarlased ise, siis statistika näitab, et kiirustajad ja kihutajad pole üldsegi kohalikud.

"Käesoleval aastal üheksa kuuga on Saare maakonnas tabatud üle 1700 liiklusrikkuja. Ja nendest üle 900 on olnud kiiruseületajad. Ja nagu statistikast selgub, siis 87 protsenti kiiruseületajatest ei ole Saare maakonna elanikud. Kindlasti siin on suur osa suvel, kus Saare maakonnas liigub palju inimesi mujalt Eestist," sõnas Aulik.

Eelnevad andmed ei arvesta mobiilse kiiruskaamera rikkumisi. Aga üle kogu Eesti on tänavu üheksa kuuga fikseerinud üle 73 000 liiklusrikkumise ja seda on üle 3000 rohkem kui aasta tagasi.

Ei ole aidanud liikluskultuuri parandamisse ka trahvimäärade tõstmine. Üheksa kuuga on liiklusrikkumiste eest riigituludesse laekunud tänavu juba ligi 12 miljonit eurot.

Politsei juhib tähelepanu, et sügisese pimedusega väheneb oluliselt nähtavus ja ohutu kiirus peaks tihti olema lubatud sõidukiirusest isegi väiksem.

"Pimedal ajal halva nähtavusega väheneb ju nähtavusteekond. Ja mida suurem on sõidukijuhi sõidukiirus, seda rohkem läheb tal aega märgata ohtu ja peatada sõiduk," ütles Aulik.