Kaubandus-tööstuskoja hinnangul võib jäätmereform kaasa tuua hinnatõusu
Kaubandus-tööstuskoja hinnangul ei arvesta riigikogu keskkonnakomisjon jäätmeseaduse arutamisel nende esitatud ettepanekutega ja tooks praegusel kujul kaasa jäätmemajanduses märkmisväärse hinnatõusu. Keskkonnakomisjoni hinnangul on aga jäätmereformi juba nii pikalt menetletud, et kõik osalised on saanud oma seisukohti esitada.
Kõikide inimeste ja jäätmekäitlejate elu muutva jäätmereformi aluseks oleva jäätmeseaduse muudatused on riigikogus läbinud esimese lugemise. Teiseks lugemiseks esitas kaubandus-tööstuskoda kui pakendiettevõtjate esindaja seadusele arvukalt ettepanekuid, mida oleks tulnud arutada 25. septembri istungil, kuid sinna koja esindajaid ei kutsutudki.
"Kahjuks selliseid jätkukohtumisi toimunud ei ole või vähemalt ei ole meid sinna kutsutud. Suure tõenäosusega neid arvesse ei võeta. Mõni nädal tagasi keskkonnakomisjon arutas, mis muudatusi eelnõus teha ja nende ettepanekute hulgas meie ettepanekuid ei ole, seega ilmselt arvesse ei võeta," sõnas kaubandus-tööstuskoja õigusosakonna juhataja Marko Udras.
"Nii suure reformi puhul detailides kõikide huvigruppide kõiki ettepanekuid ei saa arvestada. Tegelikult siin see põhimõtteline lähenemine on küsimus sellest, kas me toetame seda, et me jäätmeid liigiti kogume või ei toeta. Selleks ajaks, kui eelnõu jõudis riigikogusse, oli ta juba väga põhjalikult läbi töötatud ja tegelikult jäi üles üks suur teema komisjoni jaoks," lausus riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender.
Toiduliidu juht Sirje Potisepp ütles, et sellise jäätmereformiga tõusevad pakendi kokkukogumise kulud kolm korda, mis kanduvad edasi toiduhindadesse. Reform keskendubki jäätmete kogumisele, kuid suur probleem on vajaliku ümbertöötlemise võime puudumine.
"Meil on ainult 30 protsendi ulatuses sorteerimisvõimekust. Sorteerimisvõimekus on aluseks toodete ja materjalide ringlussevõtuks. Kui pakendiettevõtjate taaskasutusorganisatsioonid ei saa kätte vajalikul hulgal materjali, millega täita ära Euroopa Liidu poolt seatud sihtarvu, võib see maksma minna miljoneid ja miljoneid pakendiaktsiisi. Need teemad on kõik lahendamata," ütles Potisepp.
Alenderi sõnul on klaasi ja paberi ümbertöötlemise võime olemas.
"Meil on ka plasti võimekus mingil määral, aga plasti puhul on see, et tänased tööstused, kes tegelevad ringlussevõtuga tihtipeale tegelikult impordivad seda plastjäädet, sest meil ei ole veel piisavalt puhast sorteeritud plastpakendit," sõnas Alender.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"









